Kui see nädal läbi on, lähen ma iga päev kell kaheksa magama. Ma vannun. Mul on unepuudus juba praegu. Ja stress kasvab üle pea.
Nii kuradi palju on veel teha!
Eile öösel j6udsid Riin ja Merilyn Saksamaale, Jull käis neil Düsseldorf-Weezes autoga vastas, sest nii hilja ühtegi rongi siiapoole ei liikunud. 2 tundi sinna, 2 tundi tagasi.
Nüüd istume ja ootame. Isa ja vend tulid Berliinist rongiga siiapoole ja kuna see supertorehüperlahe kiirrong 25-30 minutit hiljaks jäi, jäid nad oma teisest rongist maha, mille peale ümber istuma pidid. JESS. Rongis lubati neile veel, et ah, ikka ootab. Marru ajab mind see. Nüüd nad siis ootavad Hammis järgmist (ja seega ka viimast) rongi Münsterisse. Julian läheb siis sinna neile vastu, sest peale südaööd siiapoole rongid enam ei liigu. Ideaalne, onju. 6nneks on Münster ainult 20-30 minutise autos6idu kaugusel, oleneb liiklusest.
Vähemalt on see korter (pool majast), mis üürime, viimasepeal. Elavad nagu hotellis seal. Vähemalt midagigi on hästi hetkel.
Juuksur kokkuv6ttes hotelli ei saa tulla (ma ei tea, ma kolm korda uurinud neilt selle kohta), seega pean ma salongis kleidi selga panema. Ega ma selle üle just r66musta, aga noh. Mis teha? Uut juuksurit ma viimasel minutil ei hakka otsima ka ju. Lubas mulle kleidi selga aidata, jess. Seega istun ma rohkem kui tund aega enne tseremooniat juba kleidis ja muudmoodi valmis juuksurisalongis.
Muidu aga läks täna jahedaks, pidi reedest aga uuesti soojaks minema ja laupäevaks lubatakse jälle peaaegu 30 kraadi. Ma muidugi loodan, et nad eksivad..
Ah! Ja meil hakkas post liikuma jälle! Nagu ilmaime! Nelja nädala kirjad (ka arved, mis ammu makstud olema pidid) ilmusid järsku kohale. Mitte korraga tegelikult, on nüüd viimased kaks päeva jupp-haaval tulnud. Eile sain paki Eestist, täna tuli üks oodatud postitus. Tordikaunistust pole aga siiani. Reedeni on aega sellel ka kohale j6uda, oi hoidke oma piip ja prillid kui see jäigi kadunuks! Vihast Marioni ei taha keegi näha.
No comments:
Post a Comment