Julianil algas eelmise nädala l6pus puhkus, 6 nädalat. 6petajate eelis. Ta küll hakkab augusti alguses uuesti oma ettevalmistustega pihta, sest ega sügisest lihtsamaks lähe ning kooliaasta algab siin juba 12. augustil pihta. Uut tunniplaani tal ikka veel pole, seega on k6ik väga lahtine. Ent esialgu naudib ta puhkust.
Ja mina naudin seda, et ei pea enam üksi pulmaasjadega tegelema. Ega enam palju jäänud ju polegi.
Ülikond on olemas, kuigi no tere talv - sellistes kaubamajades on küll spetsiaalsed n6uandjad olemas, kes aitavad sobiva suuruse leida, aga meil läks küll veidi nihu. Käisime valimas, selga proovimas. Mainisime, et see ja see suurus pükse on tagant veidi kummaline, sealne asjapulk (keskealine meesterahvas) väitis, et ega sinna midagi teha saagi, Julianil paksud reied lihtsalt - nii kukuvadki püksid naljakalt :) No okei, v6tsime siis ära. Täna käisime rätsepa juures, et küsida, kas saab kuidagi kohendada neid pükse, et nad tobedalt ei kukuks, vastus: püksid on üks number liiga väikesed ju! Nende samade kunagise sportlase paksude reite pärast. Ütles, et number suurem sobiks juba palju paremini. Ahsoo, tore ju, meil soovitati spetsiaalses meeste ülikondade osakonnas seega valed püksid osta. Kihutasime siis kohale ja Julianile tellitakse kuskilt Braunschweigist (ladu neil vist) number suuremad, esmaspäevaks peaks kohal olema, kui post nüüd kaasa mängib meiega. Täna oli nii tore noor meesterahvas seal, ütles, et tunneb ühte super rätseppa, kes kunagi neil töötas, kes on n6us isegi öösel välja tulema ja Julianile need püksid parajaks tegema kui vaja. Et me ometi järgmiseks laupäevaks need jalga saaks. Vot SEE on teenindus! Äkki see teine tüüp oli pahane, et me Hugo Bossi ei küsinud?
Juuksuris on ka käidud, 5 cm maha v6etud ja soeng läbi arutatud. Ainus probleem on, et lokid peab salongis keerama ja ülejäänud soengu siis hiljem, kui kleit seljas. Mul peab nimelt kleidi üle pea t6mbama - üle puusade ei mahu muidu! Sünnita veel lapsi enne abiellumist, eksole.
Kurioosum number kesteabmis: lisaks sellele, et mitu salongikülastajat mu pikki juukseid kommenteerisid, ütles juuksur, et mul on liiga palju juukseid, et need ülesse soengusse panna. No mitte pealaele, aga nii kenasti krunni v6i midagi sellist. Ei saa. Liiga pikad, liiga paksud, liiga rasked. Eee... aitäh? Ega ma virise, mul on juustega t6esti vedanud, et nad mul loomupoolest juba sellised on. Aga naljakas lihtsalt. Seega krunni ma ei saa ja üles neid ka ei sätita. Kui ma neid juhuslikult maha ei l6ika. Ja seda ei juhtu niipea.
Teie aga hoidke pöialt, et Deutsche Post streigi l6petaks, sest ma tellisin omale kingad internetist, minu suuruses ei leia lihtsalt normaalseid heledaid kontsakingi. Juliani kingade otsimine oli peaaegu sama närvesööv, ent 46 suurusele ei olegi suurt valikut. Ka ketse ega spordijalatseid mitte. Minu 36 suurusega tekib probleeme enamasti just kontsakingade otsimisel. Seega s6itsime me lugematul arvul jalatsipoode (ja nende filiaale) läbi, et midagi m6istlikku ja sobivat leida. Kes oleks arvanud, et kingade leidmine nii keeruliseks osutub?
Ent lootus sureb viimasena - reedel toimuvad mingid läbirääkimised, on v6imalus, et streik selle nädalaga l6ppeb. Aga ega ma enne seda ei usu, kui oma silmaga jälle kirju ja postipakke näen.
No comments:
Post a Comment