Kunagi üle 2 aasta tagasi tahtsime Kölni Eesti Koolis käima hakata, aga Juliani õde kolis Kölnist ära ja meile tundus see toona liiga tülikas ühel päeval nii palju sõita. Seepärast oli ööbimisvõimaluse kadumine ka üheks põhjuseks, miks me seal peale ühe korra ei käinud. Vahepeal kasvas nende kool mitmekordseks ja nad kaotasid alla 4-aastaste rühma ära. Detsembris kirjutati mulle sealt, et üks laps ei saa enam perekondlikel põhjustel osa võtta ja kas Säde ei tahaks käima hakata. Ja nii lihtsalt saigi Sädest koolilaps. Seekord ei tundu see 1 tund ja 40 minutit autosõitu üldsegi nii jubedana. Johann magab vahepeal ja tagasisõites on Säde nii väsinud, et laseb ka silma looja. Esimest korda sellel aastal pidi kool toimuma jaanuari alguses ent Kölni kandis olid teeolud nii kohutavad, et igaks juhuks lükati see edasi. Meil siin polnud teedel midagi hullu, ainult lund oli veidi, seepärast otsustasime tol päeval hoopis loomaaeda minna. Vedas üldse, et ma enne autosse minekut telefonis neti sisse panin ja teadet nägin. Oleksime juba sõitma hakanud muidu.
Ja nii toimus see koolipäev hoopis jaanuari lõpus. Kuna Säde eriti eesti keelt ei räägi (vahel on laused kakskeelsed minuga rääkides, seega ta ikka üritab), on see võimalus asendamatu. Ta on nii häbelik, et ega ta esimesel korral seal kellegagi rääkinudki, aga istus ilusti teiste lastega ja noogutas pead. Eks see ajapikku vast muutub, ta ju harjunud ainult minu suust eesti keelt kuulma. Laenutasime Jääaja multika sealt ja oi kuidas talle hakkas meeldima :) Ja ta on nii ütlemata uhke, et ta koolis käib - see on midagi väga erilist. Lasteaias ta ju näeb neid suuremaid, sel aastal kooliminevaid lapsi ja mis huvitavaid asju nemad teevad ja muidugi tahab ta ka midagi erilist olla. Nüüd siis on tema ka koolilaps
Johann käib hakkab meiega muidugi kaasas käima, Julian viib teda siis jalutama või hoolitseb ta lõunaune eest. Siis kui Säde on valmis üksi koos teiste lastega seal istuma, saan ka mina ehk teiste eestlastega suhelda :D
Ahjaa, ja nüüd hakkavad isad (sest kummalisel kombel on peaaegu kõik isad seal sakslased ja emad eestlased) eesti keele tundi saama. Julian tellis endale õpiku juba ära ja pühapäeval peaks esimene tund olema. Olen täitsa põnevil. Kui lapsed terveks saavad muidugi, see on siin viimased 3 nädalat üks paras loterii olnud. Kunagi ei tea, mis hommik toob ja kui tatine või palavikus keegi on :)
