´schwilljetzsowatvonschokolade!

Täna tuli esimest korda pähe m6te, et ENAM MA EI VIITSI. Jalutasin Juan Carlosega (mu uus ekuadori "kavaler", kes mind kohe täna naiseks v6tta tahaks, haha) rongijaama ja me lubasime üksteisel natuke viriseda. Tema selle üle, et tal ei ole aega piisavalt magada ja mina siis selle üle, et ma absoluutselt ei viitsi kodus rohkem saksa keelt 6ppida, kuigi ma seda just tegema peaksin. Mul puudub see intensiivkursus, mis teistel eelnevalt juba tehtud. Ja ega ma just 7ndast klassist midagi mäleta ka. Nii p6hineb minu saksa keel p6hiliselt sellele, mis ma siin rääkides-kuuldes 6ppinud olen. Aga ma pean enda üle uhke olema, sest sain tugevamale kursusele isegi ilma eelneva intensiivse 6ppeta. ;) Kuigi jah, reeglitest veel piisavalt ei tea, aga keeletunne tuleb tihti appi.

Nädalavahetusel käisin oma keeltekooliga Kölnis. Kapito korraldab aeg-ajalt väljas6ite ja iga päev erinevaid üritusi (vahvlite küpsetamine, foneetikatunnid, keegel jne). Kölni läks meid kokku vist lausa 53 väljamaalast erinevatelt keeletasemetelt. Minu grupist veel kolm.

Köln ise oli päris kena, kahju ainult, et ta kunagi mahapommitatud sai. Nii ei ole vanadest majadest peaaegu midagi alles, k6ik on pärast s6da uuesti üles ehitatud. Ilm oli jube tuuline ja tuul ise jube külm. Sai toomkiriku tippu ronitud ja šokolaadi muuseumis käidud. Viimasest t6in kaasa aga, üllatus-üllatus, kummikomme ja suure lutsukommi. Ja Kölni-teemalise 6lleklaasi. Sest Kölnis juuakse peaaegu ainult 6lut, mida kutsutakse Kölsch. Samuti on neil suur rivaalitsemine Düsseldorfiga, m6lemaid ühendab Rheini j6gi, mida mööda praamiga ühest linnast teise saab. Kokkuv6ttes ütleks, et eks ma külastan seda kuulsat toomikirku-linna veel. Enamasti sellepärast, et Julian mulle ajalugu seal seletada oskab :D