On 14. detsember ja õuekraadid pole siiani alla nulli läinud. Vähemalt mitte päeval. Sajab ja sajab ja sajab. Ja siis sajab veel natuke. Vihma, mitte lund.
Esmaspäeval organiseerisime Kapitos (keeltekoolis) jõulukinkide jagamise. Wichteln, nagu neile siin öelda meeldib. Laud oli lookas isetehtud toitudest ja lõbus oli ka. :)
Pühapäeval käisime ühel heategevuskontserdil, mis oli Münsteri ladina-ameerika kogukonna poolt korraldatud. Mul Alfredo lööb seal aktiivselt kaasa ja kutsus siis meid ka. Sissepääsuks antud 4 eurot inimese kohta läks siis Peruu laste aitamiseks. Hispaaniakeelne muusika meeldib mulle tõesti. Kuigi suures osas on laulude teema kaotatud armastus, poeb hinge küll.
Eelmisel nädalal muutus rongides nii mõndagi. Kuna ma sõidan igapäevaselt rongiga, mille marsruudiks on Enschede (Holland) - Münster, siis ütles alati üks meeldiv ja mahe naishääl enne iga peatust selle nime mõlemas keeles. Ütles ka kummalt poolt rongi väljuma peab, aga ainult saksa keeles. Nädalavahetusest on aga naishääl asendatud nooremapoolse meeshäälega, mis hollandi keelt teistmoodi hääldab ning väljumist kahes keeles juhatab. Ainus viga on nüüd see, et automaatne teadaanne tihti poole pealt katkeb või siis mõnes peatuses hollandikeelse info välja jätab. Või siis ei ilmu terve teadaanne üldse. Eile näiteks sõitsin Münsterist koju ning teadaandeid hakkas kõlaritest tulema alles enne minu peatust, selleks ajaks olin juba umbes 35 minutit sõitnud. Liikuvast infotabloost ma ei räägigi. See töötab ka siis, kui tahab. Kuigi ka seda on muudetud: nimelt näitab see nüüd väljumise suunda ka. Üleüldse on mul tunne, et tervel maailmal on sakslaste täpsusest vale arusaam :P
Eelmise nädala suurim saavutus : leidsin viimaks oma lemmikleiva siin. Võttis ikka üle aasta aega, aga LÕPUKS. Ma ei mäleta üldse, kuna viimati valmispakitud leiba sõin. Me ikka ostame värsket. Neid jubedaid kukleid ei osta, teevad paksuks ja ei maitse ka. Olgugi, et kõik "väga tervislikud" sakslased, kes ainult BIO-kaupu ostavad, end neist täis pugivad. Nädalast nädalasse. Irooniline? Ma ütleks, et tüüpiline :P
Kaks päeva veel, siis on mul jõuluvaheaeg. Saan hakata pühadeks ette valmistama (näiteks jõululaupäeva söögid jne) ja ehk ka vannituba ümber organiseerima, eks näis.
Olgu, hvatit. Pean hakkama süüa tegema, prints tuleb koju, 12 tundi õppimist ei ole normaalne, aga tere tulemast ülikooli, eks :)
Arrivederci ja pe curind!
No comments:
Post a Comment