Eine Woche voller "Ereignisse"

See nädal on niiiiiii, eeee, sündmusterohke. Esmaspäeval saime oma külmiku lõpuks kätte ja kuna ootama pidime, saime 10%-allahindluse ka (jeee! allesjäänud raha raiskasime kreekapäraste snäkkide peale). Kuna meil on köök nõnda pisike (pigem nagu nurgake), siis ei saanud külmikut sinna panna, aga trepi alla küll. Nüüd on seal selline hubane nunnu nurgake, et Kiisu isegi külmiku peal tukastamas käib kui tal trepikotta põgeneda õnnestunud on. Kui külmik lõpuks vooluvõrku ühendatud saime (mis eeldas muidugi pikendusjuhtmeid), läksime poodi "ostlema". Mul oli terve aja tunne, nagu valmistuks sõjaajaks - Julian kuhjas ostukorvi külmutatud kaupa täis, endal nii õnnis nägu peas, et "Lõpuks saame süüa!" Ta oli külmikust nii vaimustuses, et nüüd on meil igasuguseid külmutatud juurvilju ja kalapulkasid järgmiseks pooleks aastaks vist (olgu, ma liialdan ehk natuke, arvestades kui palju see sakslane mul süüa jõuab). Külmikuga tuli kaasa ka paar kodu-uuendusideed, eks näis mis neist lähiajal saab. Kõik seisab nagu ikka ja alati majandusliku poole taga.

Teine huvitav seik "juhtus" reede hommikul, mil ma lõpuks jälle hambaarstile minna otsustasin. Ma sain endale Juliani hambaarsti, kes on ta parima sõbra isa (kellega aeg-ajalt õhtust söömas käime ja kes mind siia tulles tegelt juba aidanud on; rääkimata tema uskumatust majast mäekünkal basseini ja wellness-spa korrusega). Mis välja tuli - mul on ühe hamba all ümber juurte üks tsüst ennast keerutanud. Arsti hääletoonist ei suutnud ma küll midagi kurjakuulutavat välja lugeda, aga kui mulle seletati, et need tsüstid võivad eluaegset valu tekitada ja lõualuusse edasi minna - oi, ma läksin närvi. Õnneks saan sellest nädala pärast juba lahti, huh. Saan elu tsüstivabalt edasi elada. Ja kuidas see tekkis? Nähtavasti polevat mu kunagine hambaarst piisavalt "puhtalt" tegutsenud. Ohjah, olen kokkuvõttes väga õnnelik, et jaole saime!

Ahjaa, ja eile õhtul proovisin LÕPUKS kuulsat sügist toitu - Flammkuchen (teatudsorti "sibulapitsa" , mis tegelikult Prantsusmaalt pärit on, aga siin vägagi armastatud) koos "värske" veiniga Federweißer, mis on no tõõõõõeeessttiiii hea, nüüd ootan, et allesjäänud pool pudelit edasi kääriks.
Kui saate, proovige kindlasti! Kuigi see aeg saab kohe-kohe läbi.

Ja mu paprikakesed võtavad tuure üles, mõlemad taimed õisi täis, ma peangi hakkama neid otsast näpistama, muidu ei jõua vilju kanda.