SIIN on pilte ja teksti selle laupäevase ürituse kohta.
(Seal pildigaleriis esimesel pildil v6ib Juliani näha, k6rgub seal teiste kohal, lokid tuules, hehe)
Ja SIIN on kah pilte, Julian ka peale jäänud, mingi imelik nägu peas. Juuksurisse peaks vist saatma ka.
K6ige huvitavam asi selle ajaloolise sündmuse juures on see, et tudengid korraldasid seda toona iseseisvalt. Ei tulnud kuskilt käsku, et nüüd p6letage. Nad ise tegid seda. Teeb kogu selle "ürituse" kuidagi veelgi kurvemaks, m6te, et noored leidsid, et see 6ige oli.
Mina aga sain osa sellest maailmast, mis keelatud oli: luuletused, romaanid, isegi lasteraamatud. Miks? 6petasid vast "valesid" väärtuseid. Kuigi ma arvan, et Erich Kästneri "Das fliegende Klassenzimmer" hakkab küll minu laste lugemisvarasse kuuluma :) Koos muidugi väikese ajalootunniga.

Paar päeva veel ja siis vurame me Berliini poole. Juhuu! Saab ülim6nus olema, Joschkat ja Kärti näha. Nagu vanadel headel aegadel. Tagasi vurame natuke suurema ringiga, sest lähme Rosile, Juliale, Svenile ja Alfile ka külla. Nad elavad-6pivad Jenas/Geras. Saab üks suur Moldova-kokkutulek olema, see peaaegu nädal otsa. Niiiiii hea. Südamele hea ja hingele hea ja üleüldse hea, noh! (Järgmine nädal on siin vaba nimelt, kasutame juhust ;))

Okei, uus inglise kirjandus ja india ühiskonna antropoloogia ootavad, lähen vuran nüüd ühe kaherattalise peale ühe suurema vuramise masina peale ja siis jalutan kooli.

Pai!