Prüm

 Meie 4-päevane reis algas sellega, kui me reede hommikul auto täis toppisime ja umbes 3,5-tunnise autos6iduga algust tegime. Siinkohal soovitus: kui teil on neljakuune beebi, palun v6idelge rohkem ja ÄRGE minge nii pikale reisile. Säde pidas kenasti vastu küll, aga eks tal hakkas ka igav. Pluss see turvahällis istumine... oeh, ma olin algusest l6puni stressis, kui nüüd ausalt k6ik välja öelda. Aga kui ämmamamma otsustab.. seekord ma ei saanud oma tahtmist ja me s6itsime. Loodan, et nüüd nad said l6puks aru, et nii ei tehta. Ja kuskil kiirtee parkimisplatsil imetada pole just ka üks neist seiklustest, mida ma sooviksin.
Beebid ei tohi nii kaua istuda/lamada. Appi, ma lähen jälle närvi, peatage maailm!
Meie "kodu" oli kolme magamistoa, elutoa ja lahtise köögiga (vannituba pluss vets ka muidugi) Ferienwohnung. Selliseid majakesi armastavad sakslased puhkuseks üürida küll, eriti suvisel ajal. Seal "linnakus" oli ligi 40 maja, kuhjaga mänguplatse, korvpalliväljak, jalgpalliväljak, minigolf, pesula, restoran, laste mängutuba... ma ei teagi mis veel.
Prüm ise on mägine, v6i pigem künklik. Eestimaa madalikel üleskasvanud Marionile tundusid need küll peaaegu mäed. Linna jalutada oli ohtlik, tänavad olid järsud. Tagasi majakesse minna oli aga nagu mägironimine.
Juliani 6de tuli kutiga laupäeva hommikul ja läks pühapäeva pärastl6unal tagasi. Nad elavad Kölnis ja sealt on Prümi ainult tund aega. Eks sellepärast see koht valitigi.

Luksemburg ja Monschau saavad eraldi postitused. Voh.