Ma olen ametlikult kaks nädalat haige olnud. Eile niitis k6hugripp mu jalust. Ma ei hakka sellest lähemalt rääkima, aga v6in öelda, et ma pole vist elusees end nii jubedalt tundnud. Kui öö otsa iga 30-60 minuti tagant vannitoa vahet jooksma peab, siis ei saa end just k6ige paremini tunda.
Aga eluvaim tuleb tasapisi tagasi juba. Toit püsib sees ja ma olen jälle jalgel. Juhuu!
Eile veetsin terve päeva voodis. Ja täna magasin kella 11ni. Seda pole juhtunud Säde sünnist saati veel kordagi. Aga kui emme karantiini pannakse, siis muud üle ei jää, kui end k6igist eemale hoida. Ma olin isegi n6us Coca-Colat jooma ja soolakringleid sööma(need pidavat aitama). Ja kes mind teab, teab et Coca Cola on vist k6ige viimane asi maailmas, mida ma vabatahtlikult jooks. Okei, tomatimahl on hullem vist isegi.
Uudistest nii palju, et meie sünnitusosakond pannakse pühapäeval kinni. See otsus tuli nii järsku ja see on nii absurdne. Me käisime hulga teistega protestmarsil ja tuleval pühapäeval on t6rvikutega nö hüvastijätmine just siis kui viimane vahetus l6peb.
Ma olen endast nii väljas, kirjutan vist lugejakirja lehte. Point on selles, et siin ümbruskonnas on haiglad pankrotis ja olgugi, et ostjad/rahastajad on leitud, keegi pole n6us sünnitusosakonna eest maksma, sest siin ei sünni piisavalt lapsi, et miinusest välja tulla. Fakt aga on, et sündide arv kasvab just selle pärast, et pered eelistavad väiksemaid haiglaid. Suurte haiglate kohta liiguvad siin nii jubedad lood, et ajavad mulle endalegi hirmu nahka. Aga naistel on hirm, et lapsed peavad kiirteel autos v6i taksos sündima, sest lähim sünnitusosakond on liiga kaugel. Tunnen hetkel kahte rasedat siin, kes on üpriski paanikas, sest peavad otsima endale nö plaan B haigla. Meie oma on väike, väga hubane, su eest kantakse nii hästi hoolt. 6dedel ja ämmaemandatel on piisavalt aega, et isiklikult iga ema ja lapse eest hoolitseda. Ja just nende positiivsete kogemuste pärast kasvabki sündide arv. Ent nagu näha, siis rahastajate jaoks liiga aeglaselt. Ah, ma lähen närvi jälle. Allkirju on juba peaaegu 5000 kogutud, aga kuna varem rahva hääl midagi muutnud on? Oeh.
Pigem ehitatakse uusi vanadekodusid kui investeeritakse linna tulevikku. Kurb.
Aga olgu, mis ma ikka kiusan teid selle teemaga, säästan seda pigem lugejakirja jaoks :)
No comments:
Post a Comment