Eetrivaikus

Pikk vaikus on tingitud mu magamatusest ning stressitasemest. Mul pole ausalt aega arvutis istuda, sest iga vaba hetk läheb koristamise või magamise peale (ja seda viimast ei jõua ma ka piisavalt teha). E-posti jõuan kord nädalas kontrollida ja noh, facebookis ja Instagramis käin ikka, aga ainult siis kui parasjagu last toidan, siis on üks käsi nagu vaba.
Homse pean veel üle elama, siis on armsal abikaasal puhkus ja ta saab mind kodus rohkem aidata. Ehk siis saan öösel magada ka, kuna ta on nõus poissi öösel valvama. Ma pole 7 kuud juba rohkem kui 3 tundi järjest maganud. Okei, paar ööd on ikka see ka õnnestunud, ent neid eriti ei mäletagi. Rohkem on öid, mil ma iga 1-2 tunni tagant ärkvel, läbi une nuttev laps süles. Hetkel on tunne, et ma jään juba enne oma 30ndat sünnipäeva küüru. Paksuks lähen ju niikuinii. Ära minestanud veel pole, aga eks ma kasutan televiisori abi ka, panen Sädele KIKA käima (või Lotte, mis üha enam tema lemmikuks muutub) kui tunnen, et enam ei jõua - siis saab veidi puhkust. 
Kohutav ema olen vahel, jah. Aga ega ma hetkel midagi muud ei jõuagi olla - ainult kodune ema kahe lapsega. Depressiooni veel pole, aga kes tahab, võin kunagi pikemalt seletada ja muljetada, et kuidas siis on unepuuduse ja kahe lapsega koduseid toimetusi teha, 2-3 korda päevas süüa teha, lapsi magama panna ja pesta, iga päev kahe lapsega 1-2 korda jalutamas käia, pluss poest kotitäit söögikraami ja mähkmeid koju tassida. Kisav 2,5-aastane käeotsas. Ahjaa, samal ajal ühte last mähkmevabaks saada ja teist last toiduga harjutada. Pluss lasteaias tutvumispäevadel käia. Hulluks võiks minna nii neli korda päevas, aga siis nad otsustavad, et on maailma kõige armsamad ja nunnumad ja Säde paneb mul käed ümber kaela ja ütleb, et "oi, kinni jäi!" ja enne lahti ei lase kui keegi ta käele musi annab.
Ja kui nüüd aus olla, siis on Säde üks ütlemata tark ja hea laps võrreldes paljude omaealistega. Tänavale ei jookse ja kui me ilma papata linnas oleme, käitub väga hästi (eks see issi ikka ju tassib ja nii). Ütleb palun ja aitäh ja noomib kui keegi midagi valest teeb.
Johann aga naerab ja naeratab päev otsa. Roomab nagu sõjaväelane õppustel ühest toast teise, käib Kiisu saba sikutamas ja naerab kui Säde talle tantsib või niisama lollitab.

Ja ma ei vahetaks oma praegust olukorda mitte millegi vastu. Magamata ööd saab ju järgi magada kunagi. Olen veel noor ja püsin ka 4-5 tunnise magamise järel jalul - olgugi, et see vahetevahel kaheldav on. Täna näiteks võttis mu prints lapsed kaasa ja läks metsa jalutama, ma sain 2 tundi magada. Mis nii elul viga!
Mina ise tahtsin neid lapsi ja no olgugi, et keegi magamata öid just ei soovi, kuuluvad need vahel lihtsalt asja juurde. Teadsin algusest peale, et Sädega vedas, sest ta magas algusest peale hästi. Seekord nii ei vedanud. No biggie. Elan üle.

Olge paid! Saksamaa kaotas just Prantsusmaale ja ma saan magama minna.