Kuu aja eest olin kohalikus ajakirjas. Esimest korda saksa meedias -jee! Saan kuulsaks nii veel enne kui oodatagi oskan. Vallutan aeglaselt aga kindlalt.
23. septembril avame oma fotonäituse, selleks on veel aga parasjagu asjaajamist - tõlkimist ja organiseerimist. Ei jõua ära oodata, ausalt. Ja ma olen väga õnnelik, et läbi selle projekti paljude väga huvitavate ja tähtsate inimestega siin tuttavaks saanud olen. Kohalikest poliitikutest fotograafideni, kunstnikest
sotsiaaltöötajateni. Ega siin linnas see väga raske ka pole, eriti siin linnaosas - väike koht, kõik kontaktid on üle ühe inimese, niiöelda.
Aga meile tuleb põnevaid pakkumisi ikka ja jälle, nüüd sügisest hakkab Julian ühe mu tuttava eripedagoogiga (Frühförderung, Sonderpädagogik - väga levinud erialad, mida õppida) algkoolides workshope ja kursusi läbi viima. Ma olen ise vist rohkem elevil kui tema. :)
Ah, olgu. Lähen teen tassikese teed. Pean pühapäevase "tähistamise" puhul menüüd koostama hakkama, samuti ostunimekirja. Homme on Juliani kodulinnas Kirmes jälle - jee. Eks ma siis ostan pudeli veini või siidrit, panen kingad jalga ja lähen end näitama. ;)
No comments:
Post a Comment