Käisime siin eelmine nädalavahetus üle pika aja IKEAs. Imekombel polnud neil seda, mida meil vaja. Aga üht-teist saime ikka. Nii on mul üks imeline teekann (l6puks!), millele teekannusoojendajaid kuduma hakata saan (see on nagu lastegagi, muudkui tahaks igast asju teha neile). PIPARKOOGITAINAST sain ka, aga see rootsi oma pole ikka see PÄRIS. Rootslastele kindlasti, aga mitte mulle, Saksamaale emigreerunud eestlasele. Mu tehtud on ikka parem :) Nüüd ootab tainas külmkapis ja posu uusi piparkoogivorme köögisahtlis oma esimest adventi.
Linnu juba kaunistatakse, poeaknad v6tavad tasapisi puna-kuldse-rohelise-valge kuue ja kauplused on pungil erinevate suurustega sädelevaid j6ulukuule.
Kahe nädala pärast algab Münsteris j6uluturg, aga juba täna oli k6rvallinnas v6imalik väikesel püha Martini päeva turul kuuse- ja aknakaunistusi osta.
Reedel marssisid lapsed koos emade-isadega laternatevalgel kirikusse ja täna loositi j6uluhanesid.
Andere Länder, andere Sitten, eksole.
Päkapikke tahaks. Aga pean vist Nikolausega leppima. No eks ma siis ootan. Senikaua analüüsin 19. sajandi poole peal kirjutatud esseid ja naudin seda "kodust" sooja glögi l6hna. Julian nimelt otsustas ühe pudelitäie täitsa endale kuulutada. Ja enne advendi-aega ära juua.
No comments:
Post a Comment