(Pilt leitud internetist: http://www.breakfastbonn.de/bilder/medium/005.jpg)
Mettbrötchen. Mit Zwiebeln. Toores seahakkliha saiakukliga. Soola ja pipraga maitsestatud ja hakitud sibul peal.
Minu arvates 100% saksa värk. Terve korter l6hnab nüüd toore liha ja sibula järgi. Külmkapis on seda veel kuhjaga, sest Julian valmistus maailmal6puks vist, kui poes käisime. Aga kui s6brad külas, siis nädalavahetuseti "pakume" seda. Ja k6ik on üli6nnelikud. Öäk. Ma korra maitsesin, aga see m6te, et nüüd söön toorest hakkliha, ajab juba isu pealt.
Minu arvates 100% saksa värk. Terve korter l6hnab nüüd toore liha ja sibula järgi. Külmkapis on seda veel kuhjaga, sest Julian valmistus maailmal6puks vist, kui poes käisime. Aga kui s6brad külas, siis nädalavahetuseti "pakume" seda. Ja k6ik on üli6nnelikud. Öäk. Ma korra maitsesin, aga see m6te, et nüüd söön toorest hakkliha, ajab juba isu pealt.
Kui külla tulete, topin nina alla.
Head isu!
Head isu!
Appi, ma mäletan seda asja, seda pakuti Tartus Saksa rahvusõhtul. Sirutasin ka käe järele, aga siis jäin jõllitama. Mõtlesin, et ehk on Teewurst või midagi. Ei, toores hakkliha saia peal, täiesti normaalne. Mina seda süüa ei suutnud.
ReplyDeleteKäsutasin Joschka su blogi lugema. Tema reaktsioon siia lehele jõudes - "mmmmm, Mettbrötchen! Omnomnomnom, jetzt hab ich Hunger."
ReplyDeleteNüüd mul on kõht tühi! Aitäh, Marion!
ReplyDeleteIssand, ma vihkan uut blogikujundust. On ju täiesti normaalne, et ma saan 3-4 kuud hiljem teada, et mul LAUSA KOLM KOMMENTAARI ON.
ReplyDeleteAga ei, fui, Joschka. Nii palju kui ma sakslasi ka "armastan", see on VASTIK. :)