Vanker läks jälle katki. Ei teagi nüüd, kas oli 6ige otsus tuttavatelt see v6tta. Vast oleks pidanud ikka kohe alguses uue ostma? Aga ega kunagi ei tea ju ette. Ja ma olin nii armunud sellesse...Igastahes viskas meil üle ja hakkasime asendust otsima. Tänu taevale saime m6ni aeg tagasi sotsametilt sünnitoetust, seega saime planeeritust rohkem välja käia ja veidi kallima vankri osta.
Nüüd on plaan järgmisi lapsi ka sellega ringi s6idutada. Pigem maksan praegu natuke rohkem vankri eest, mis rohkem kui kaks aastat vastu peab, kui et kahe aasta pärast uus osta, sest ostsin odava. Investeering tulevikku.
Paremal asetsev pilt (mille leidsin guugeldades) näitab, missuguse me siis ostsime.
Lihtne, kompaktne - käib vääääga väikeseks kokku - ja väga mugav ringi lükata. Julian tahtis musta, ma halli. Kompromiss sai selline: "vann" (ma ei tea kuidas see eesti keeles on, saksa keeles on "Wanne") musta värvi ja käru osa ("Buggyaufsatz", "Sportwagenaufsatz" vms) hall.
Vasak pilt (Google) on siis see hall variant. Neid värve oli tegelt veelgi, aga me tahtsime midagi neutraalset, pruun oli mu meelest kole, punane liiga kriiskav, valge m6ttetu, siis mingi muu värv oli ka, aga ma ei osanud seda kuhugi kategoriseerida, nimeks "Sand". Türkiis oli ilus, aga jällegi mitte neutraalne. On v6ib-olla jah natuke sünge, aga mu meelest nii ilus ja lihtsalt käsitletav vanker. :)
Autoistme adapteri ostsime ka, juhuks kui peaks olema vajadus kiiresti poodi minna ja seda vanni kaasas tassida ei taha (v6tab omajagu ruumi ka), saame pl6ks-pl6ks külge panna ja shoppama minna. Kuigi mulle üldse ei meeldi Sädet sinna istuma panna... prrr, jube.
Ja Evo on nii tore nimi ka vankrile, eriti kui seda saksapäraselt hääldada, "efo". Ja ega Mutsylgi midagi viga ole. Tere tulemast perre, Mutsyke!
No comments:
Post a Comment