Juliani s6ber teeb mingis firmas välja6pet. Juhatab ühe haigla (jah, naljakas, ma tean) telekanalit - nad filmivad kohalikke spordiv6istlusi ja sündmusi - ja l6petab oma välja6pet (
Ausbildung). Selles firmas on ta juba päris palju filmimisega tegelenud ja nüüd pidi l6putööks taaskord ühe lühifilmi tegema. Kes mäletab, siis tema ühes lühifilmis osalesime eelmisel aastal meie ka.
Seekord helistas Michael m6ni päev tagasi Julianile ja küsis, kas too viitsib seekord ka kaasa teha. Traagiline ja kurb lühifilm, kus Julian peategelase parimat s6pra mängis. Palju ta tegema ei pidanud, oli üks-kaks kurba stseeni peategelasega (filmisime eile) ja üks vaikiv stseen (täna). Aga nagu filmimaailmas vist kombeks, v6ttis ühe stseeni filmimine mitu-mitu tundi. Nii ma siis üritasin n6u ja j6uga Julianile toeks olla, sest olukord, millesse ta end panema pidi, oli t6esti kurb - parim s6ber oli surma saanud ja tema nö vaim tuli vabandust paluma. K6lab imelikult, aga ma arvan, et välja tuleb midagi päris huvitavat. Vähemalt varustus kohapeal oli v6imas :)
Ja et i-le punkt panna, tahtsid poisid ilma6hupalli 6hku lasta. Peaaegu eba6nnestus kogu see ettev6tmine, aga kuskile ta ära lendas igastahes. Teisel katsel :P Nagu asjatundjad koha peal ütlesid, "maastikupilte saab kindlasti".
No comments:
Post a Comment