Eile 6htul tohtisime Kiisu koju tuua. Anti kaasa see tore krae, millega me muidugi tükk aega lahingut pidasime, sest too neljajagne vingerdas end sealt pidevalt välja.
Meile näidati ka pilte operatsioonist ja ma pean end parandama, mitte ainult jämesool polnud ummistunud, vaid see teine ka, peensool. Sool l6igati kahest kohast lahti ja magu ka veel omakorda. Välja saadi ikka paras kogus roosakat l6nga. Ma tean küll, mis l6ng see on. Nüüdsest vaatan seda tokki hoopis teise pilguga.
Öösel oli v6imatu magada, sest ta koperdas selle torbikuga igale poole otsa. Mingil hetkel kolis Julian Säde tuppa madratsile, sest ta pidi enne seitset ärkama juba ja vajas und. Siis tuli Kiisu mu juurde ja magas hommikuni voodis.
Päeval ma teda sööma ei saanudki, nii pidin valuvaigistit tühjale k6hule andma. See oli ka omaette maadlus, aga viienda korraga sai ta selle alla neelatud. Säde käis päev otsa teda paitamas ja musitamas, nii armas. Nii pea kui Julian koju tuli, hakkas kass sööma. Muidugi ainult kui Julian tal k6rval istus. Kummaline. Nii saime vähemalt antibiotsi ka anda, see läks lihtsamalt. Oli mingi vedelik, mida suhu pritsisime talle süstlaga.
Pärastl6unal käisime jalutamas, kohvikus ja poes. Tagasitulles polnud kassi kuskil. L6puks leidsime ta kapi tagant, see krae lahtikisutuna kaelas rippumas, nööri otsas. Takkaotsa selgus, et ta oli suutnud k6hult plaastri ära kiskuda. Julian siis kihutas jälle arstile, seekord meie omale. Sinna polnud veel teine loomaarst haiguslugu saatnud, seega tegelesid nad veel sellega ka.
Kokkuv6ttes oli ta umbes 2 cm niiti välja t6mmanud ja nüüd peab ta Säde bodiga ringi käima. Ma pean siin midagi välja nuputama, sest see bodi on talle väike. K6htu peab kuidagi katma.
Hoidke pöialt. See on nii absurd. Homme kirjutan kui palju see kogu jant maksma on läinud juba.
Pai!
J-i vanemate kass pidi ka kevadel ikka hea mitu nädalat seda kraed kandma. Prooviti ka igasugu nippe läbi ja lõpuks aitas see, et krae kinnituskohale kleebiti üks suur ja tugev plaaster, nii ei suutnud Marie end sellest enam välja rebida.
ReplyDeleteHmm, hea nipp. Meil vist leukoplasti isegi on.. Peab selle krae kuidagi ära stabiliseerima jah. Proovin järgi, kui ta nüüd ikka aru ei saa, et seda kandma peab :D
DeleteTere sõbrad, see on minu tunnistus. oleme abielus 5 aastat ja koos 9 aastat. meid lahutati 4 kuud. Ta soovib ja ei taha meie abielu päästa. Oleme olnud suurepärane paar (vähemalt ma uskusin seda) ja vaidleme harva. Kuud enne kodust lahkumist oli ta nii passiivne ja magas palju. Sain aru, et tal oli kellegagi emotsionaalne suhe ja ta kinnitas, et ta on tema vastu köidetud. Siis ütles ta, et pole minusse enam armunud ega saa minuga elada. Ma palusin, nutsin ja nii mitu kuud. Ma vajasin nii palju abi ja soovin, et mu abikaasa pöörduks minu juurde tagasi. Sirvisin Internetis, kui nägin daami ütlust, kuidas dr Ajayi oli suur õigekirjalooja, kes aitas fibroidi ravida ja kas ta suutis saada oma lapse, kes omakorda taastatud rahu kodus. ta loobub tema kontaktisikust ja ma kopeerisin selle, alguses olin skeptiline ühenduse võtmise suhtes, kuid mul on tõesti vaja oma probleemile püsivat lahendust, nii et saadan talle tema olukorda selgitava sõnumi. Ta käskis mul olla kindel, et mu mees tuleb pöördudes minu poole, kui peaksin tegema nii, nagu ta oli käskinud, tegin kõik, mis ta käskis mul teha, ja neljandal päeval sain temalt vabandust palunud teksti, milles ta ütles, et ta ei tea, mis tema ümber tuli, sel õhtul tuli ta tagasi koju ja palus. kõigi tema valede tegude eest ja sellest ajast alates on meie armastus ja abielu olnud tugevamad. Tahan tänada erilist tänu suurele loitsimeistrile dr Ajayaile tema hea töö eest ja selle eest, et ta mind elus taas õnnelikuks tegi. Kui teil on sama perekonnaseisu küsimus või teil on muid probleeme, mis teid vaevavad, pöörduge täna dr Ajayi poole e-posti aadressil: Drajayi1990@gmail.com või Whatsapi numbrile: +2347084887094. Ta on võimeline täitma igasuguseid loitsusid, millest võite mõelda, ma olen elav tunnistus.
ReplyDelete