Ma ei tea hetkel, kuidas auru välja lasta. 6mblusmasina taha ma ei julge istuda, keeran veel midagi vussi ka.
Üks v6itlus teise otsa. Pulmadeks kogutud raha pidime osaliselt talvel ära kulutama: kass, auto, Juliani privaatravikindlustus, korra pidi ta suure summa 6ppetoetust tagasi maksma... hetkel oleme kaks kuud ilma minu 6ppetoetuseta juba ning loeme sente. Kui kehvasti läheb, pean lapse ja ülikooli k6rvalt töö leidma - mul pole aimugi kuidas see veel toimima hakkaks.
Pulmadeks pidime laenu v6tma, Julian seda ei saanud. Siis lubas ta ema ise meile v6tta. Kuu aega hiljem sai l6puks taotluse sisse antud, nüüd selgus, et tema ka ei saa (ma ei saa aru ausaltöeldes miks, aga mingi detail pidi olema). Ma lähen hulluks.
Me tahame lihtsalt ühte ilusat päeva, ilusate riiete, lillede ja toredate inimestega. Mitte mingit suurt ballisaali v6i 100 külalist. Ma ei taha 2000-eurost pulmakleiti v6i 1000-eurost s6rmust. Ei mingit hobukaarikut ega pulmaisa.

Ma olen nii kurb. Aga teate mis?
Meil on nii pagana hea tiimitöö. Ja nii palju armastust, et küll me k6ik korda saame.
Isegi siis, kui mul vahepeal tunne on, et me oma 6nne nimel kogu aeg v6itlema peame.
Emotsen siin natuke, pean tegelt kooliasju tegema.



EDIT: Eile tuli kiri, Julian peab veel üle 300 euro 6ppetoetust (Bafög) tagasi maksma. Ta ei saa seda juba pikemat aega, sest ei 6pi enam, aga nad kogu aeg tulevad lagedale mingi väitega, et vot tol poolaastal maksid talle LIIGA PALJU. Nüüd maksku tema tagasi.
Ma ei saa aru hetkel maailmast.