Siin on ju kombeks 1.maid tähistada. Meie jaoks kummaline, sest millegipärast seondub sellega alati N6ukogude liit. Saksamaal on see aga riigipüha juba Hitleri-aegadest ning seda päeva oodatakse siinkandis küll. Tavaliselt ehitatakse selleks puhuks teatud sorti vanker, millele orgunnitakse peale k6larid, et siis üks pikk jalutuskäik ette v6tta. Ega igaks aastaks uut vankrit ehitata, tihtipeale nähakse sellega ikka pikka aega vaeva, et siis kord aastas mitmete aastate vältel seda kasutada saaks. Ringi liikumas näeb igasuguseid geniaalseid vankreid - paljudele on jahutuskastid sisse ehitatud, kuhu alkohol jahedasse panna, osadel on spetsiaalsed pudelihoidjad... m6nda vankrit kasutatakse enamasti lihtsalt pudelite, kr6psude ja kottide hoidmiseks.
S6pruskond koguneb ning koos v6etakse ette pikem jalutuskäik, ikka mitu kilomeetrit. Olenevalt ilmast muidugi. Jalutuskäik l6petatakse kuskil, kus grillida ning m6nusalt aega veeta saab. Juliani s6brad on siiani alati kuskile loodusesse grillima läinud, seekord läksime aga jalutuskäigu l6ppedes ühe noormehe juurde. Eks nii on ka mugavam - on, kus istuda ja süüa, ei pea kuskil puuroika peal papptaldrikut balansseerima. Kuigi eks ka sellel on oma v6lu...
Need kaks pilti on ka ainsad, mis ma tol päeval tegin. Ma hoidsin telefoni akut, sest Säde oli Juliani 6e juures ja ma ootasin uudiseid (lootusetu olen, noh). Ja kuna Julian mul fotokat kaasa v6tta ei lubanud (no äkki teeb keegi katki!), siis nii ta jäigi, kaks pilti. Aga no minu jaoks pole see ettev6tmine enam uus, seega ega suurt tahtmist polnud ka kl6psida.
Aga huvitav kultuuriline eripära siiski.
No comments:
Post a Comment