No ei ole naljakas. Siin paganama väikelinnas, mis peaks olema ju Kreisstadt, maakonna keskus (kustotsast, ma ei tea, absurd), ei ole suuremaid kortereid saada. 2-3 toalisi alla 60 ruutmeetri leiab vabalt. Isegi 1-toalisi, mis on sama suured kui meie korter. Aga midagi veidi suuremat - peaaegu v6imatu. Ja kui, siis ei suudaks me neid 100 ruutmeetrilisi maksta. Ridaelamud jne. Oleks ju ideaalne lastega, aed ja puha. Ma saaksin oma marjap66said kasvatada ja maasikaid suviti korjata. Aga hetkel ei ole see kahjuks v6imalik. Siia me ei jää, mind hirmutab juba m6te, et pean Säde järgmine aasta siia lasteaeda saatma. Koolieaks tahaks siit ikka läinud olla juba. Kuid kunagi ei tea, elame-näeme.
Oleme juba kolme korterit vaadanud. Üks oli ühest vanast restoranist ümber ehitatud, nö beergardeniga (6lleaed? no selline istumiskoht hoovis), nii nunnu, hiiglasliku köögiga. Ent liiga kallis meile. Teine on meil siin ümber nurga, oleks täiesti ideaalne. Küll kolmetoaline, ent ruutmeetritelt sobiks. Kui majaomanikele helistasime, siis kaks kommentaari, mis meelde jäid olid: "Kolmetoalisesse kahe lapsega? Neil on ju kummalgi oma tuba vaja!" (ee, v6ib-olla kui varateismelised on) ja teine kild "Kass? Me tunneme veidi muret, et kass v6ib välisfassaadi katki kraapida." Isegi meie kodune kass? Nojah. Pole sellest korterist rohkem midagi kuulnud, kuulutus on veel üleval, juusiis otsivad veel. Lastetuid ja koduloomadeta inimesi :)
Kolmanda korteri kohta ei oskaks üldse viriseda, nö altbau, vana maja, hiljuti renoveeritud, ilusad puhtad heledad palgid tubades. Ent need pagana järsud trepid. Säde koperdas sealt üles, aga alla tulles oleks isegi minul käest kinni hoides kukkunud. Kolm korda. Jull ütles siis, et alla 12-aastast ta neile treppidele üksi ei lase. Ja mind hirmutaks m6te sealt lapse ja kodinatega üles minna, alla ma niikuinii ei saa, see oleks ilmv6imatu. :D
Seega jääb see korter ka ära. Me käisime isegi sotsametis, et avaldust ühe paberi jaoks saada (Wohnberechtigungsschein), millega sotskortereid jagatakse. Et kui mitte midagi muud üle ei jää, äkki selle paberiga saab mingi sobiva. Saime 4 firmat, mis tegelevad nende korterite jagamisega ja mitte ühelgi polnud 4-toalist. Ühel üks 3-toaline oli, sinna helistame vist veel, kui muud ei leia. Sotsiaalkorterid on siin tihtipeale lihtsalt linna omandis korterid, mis pole mingid solgiaugud. Juliani 6de elas paar aastat tagasi nö sotskorteris, olid esimesed elanikud, maja oli tuttuus ja enamasti vanureid täis. Isegi lampe polnud laes, pidid ise seinad värvima jne. Seega on k6ike leida. Ainult mitte siin linnas.
Kogu kupatusele tuleb veel juurde see, et me peame sellele korterile uue üürniku leidma. Ja kuna Julian töötab, siis on meil aeg üpriski piiratud. Üks suur segapudru, noh.
Ja olukorda ei tee paremaks just Juliani ema püüdlused meile korter leida. Sest tema otsib igalt poolt mujalt, ainult mitte siit linnast :D Saadab meile ideaalseid kuulutusi oma kodulinnast. Mis on meist 40 minutise autos6idu kaugusel. Jess.
Lähme hulluks noh!
Oijah, see korteriotsing. Soovin teile edu, seda läheb teil vaja. Meil on ka sotskorter ju tegelikult. Hirmutab ikka inimesed ära, kui seda mainida :D Aga siis seletan, et need pole haisvad urkad, vaid tavalised korterid tavalistes majades, mis pole isegi üldse odavamad teistest samalaadsetest, vaid on lihtsalt broneeritud veidike madalama sissetulekuga inimestele. Tännu WBS-ile me selle korteri saimegi, muidu käisime ikka kodulinnaosas vaatamas, aga ei midagi. Siis hankisime WBS-i ja J laiendas otsinguid terve Berliini peale, aga WBS korterid. Esimesena leidsimegi selle, kedagi teist meiega seda koos vaatamas ei olnud ka ja nüüd elame siin mõnusalt juba varsti kaks aastat ja mõtleme õudusega neile aegadele tagasi, kui veel korterit otsisime. Hoiame teile pöialt, küll varsti näkkab.
ReplyDelete