Pariisist Andorrasse

Kolmandal päeval startisime juba väga vara. Kell 7 tehti kämpinguplatsil väravad lahti, me seisime seal juba 10 minutit enne seitset ja ootasime. Ees ootas pikk s6it Andorrasse. Meil polnud aimugi, mis meid ees ootas. Ma küll seletasin Julianile, et olgu valmis, ta peab ju Püreneedes s6itma, ent talle ei j6udnud see enne kohale, kui me päriselt ka 40km/h-ga mäest üles rühkisime. Läbi vihma ja äikesetormi. Kell 22. Lehmad teel.
Andorrasse ei saa ju teatavasti ei lennuki ega rongiga. Ainult s6iduteid mööda. V6i siis matkad üle mägede, aga kui reaalne see tegelikult on, pole mul aimugi. Hannibal oli ju elevantidega sealt üle tulnud - mida ma isiklikult peale kohapeal käimist kahtlen. Ta tegi kindlasti mingisuguse ringi ümber mägede, üle tulla elevantidega? No tere talv. Mind panid need lehmadki imestama, parajad akrobaadid. Bussiga on seal ka kindlasti väga elamusterohke s6ita, seega kes soovib, lennaku Barelonasse v6i Toulouse'i ja s6itku sealt edasi. :)
Pean aga kohalike autojuhtide eest hoiatama (jälle). Andorra numbrimärkidega autod kihutasid lihtsalt 100km/h seal slaalomit tehes, kuigi lubatud oli 40-60 m/h, olenevalt teest. Oli ikka päris naljakas seal vihma ja äikesega üles s6ita, selja taga terve rodu kohalikke, kes mööda kibelesid, ent ei saanud, sest tee oli nii looklev, sirgeid otsi palju polnud. Sorri, ma olen turist ja ma ei taha Püreneedes surra. Selline tunne oli küll.
Vaade oli olenemata vihmast ja pilvedest (millest me korduvalt läbi s6itsime lihtsalt) päris uskumatu. Kui tipus seisime (üle 2000 meetri), siis oli kahjuks nii jube tuuline, et ei julgenud autost väljagi tulla. Kui ma windows 8 ja 10-ga v6itlemise ära l6petan, siis saan pildid telefonist arvutisse ja siia ka postitada. Hoidke pöialt!
Hotelli leidsime üllataval kombel päris kiiresti, olime linnakeses nimega Soldeu. Soldeu on täielik suusakuurort. Hotelli aknast nägime mägesid, mis hetkel küll pigem lehmi kui suusatajaid täis, ent turiste jagus ka suvisel hooajal sinna palju. Linnas on hotell hotelli k6rval, siia-sinna söögikohad ja suusatarvete poed (mis suvehooajal kinni muidugi). Suvel minnakse sinna matkama ning mägiratastega s6itma. Linn on umbes 1,8-1,9 km k6rgusel :)
Järgmisel päeval läksime siis Andorrat avastama, autoga. Matkama tahaks sinna küll kord minna, juba üksnes sellepärast, et seal nii uskumatult ilus on. Kuna Andorra Eestist ligi 96 korda väiksem on (pindala ainult 468 km), on ühest kohast teise saamine väga lihtne. Linnu seal palju pole, ühest teise viib üks s6idutee seega ära eksida pole v6imalik.
Kokkuv6ttes s6itsime pealinna, Andorra la Vella'sse et seal ringi vaadata. La Vella on täielik ostuparadiis, eriti neile, kes sigarette ja alkoholi odavalt osta tahavad. Firmariideid saab ka odavamalt kui mujalt, kuna seal on maksud lihtsalt niiv6rd väikesed. Ega ilmaasjata kutsuta Andorrat maksuparadiisiks, pankades pidi ka enamasti välismaa rikkurite rahad hoiul olema. Kui 1960/70ndatel avastati, et läbi turismi v6iksid nad palju raha sisse tuua, kadus p6llumajandus peaaegu täielikult. Enne seda oli riigi sissetulek peaaegu ainult tänu p6llumajandusele, täna moodustab see k6igest 0,5 %. Paar maisip6ldu jäid küll silma.
Oh, mulle pakub Andorra nii huvi. Keeltest räägitakse seal enamasti kataloonia dialekti, kuid viimastel aastakümnetel on nad ka hispaania ning prantsuse keele selgeks saanud.. Inglise keelega on veidi raskem, ent saab hakkama. Paljude poodide vaateakendel oli kirjas, et seal räägitakse vene keelt - eks vene uusrikkad moodustavad suure osa nende turistidest. Ka tänaval kuulsin palju vene keelt.
Riik ise on ju autonoomne, kuid väga erilise riigivormiga - nimelt kaas-vürstiriik. Kaks riigipead on prantsuse president ning Urgelli piiskop (Urgell on regioon teiselpool Andorra-Hispaania piiri). Nii on palju ülesandeid justnimelt Hispaania ja Prantsusmaa vahel ära jagatud: armeed Andorras ju pole, ohu korral peavad teised aitama. Postiteenuseid pakuvad nii prantsuse kui hispaania post. Nii on postkaste linnas alati kahte sorti.
Ka pühapäeva veetsime me seal, käisime otsisime nende nö "vanalinna", mis oli väga ära peidetud ning mitte just see, mida me ootasime. Ent ma 6hkan siiani Andorrast. Mulle nii meeldis seal. Poodides otsisime enamasti lasteriideid (uskumatu, Marion ja Julian lähevad nn pulmareisile ja m6tlevad seal ka lastele!), sest sattusime sinna ju suvel6pumüügi ajal, k6ik 50% odavam. Pluss firmad, mida siin naljalt saada pole. :) Julian ostis koju paar pudelit, m6ne kingiks. T6ime veel käsitööshokolaadi kingiks.. oh, ei teagi enam mida veel.

L6petan postituse paari pildiga, küll ma ehk hiljem edasi kirjutan.

Meie väike hotell

Suusaturiste ootamas - sealt sai suusaliftile

Andorra la Vella