Monday, November 3, 2014

Veidi vanemaid uudiseid

Ma peaks hakkama nimekirja tegema k6igest sellest, millest ma kirjutada tahan. Päeva jooksul tuleb mul muudkui ideid, et oh! sellest pean kirjutama 6htul, ja siis kui 6htu käes, olen k6ik ära unustanud. Mhhh.

AGA. Päev enne Säde sünnipäeva, 19.10, hüppas Julian hommikul ratta selga, et pagariärist saiakesi tuua. Tagasiteel, kodutänavas, tegi ta mingisuguse ekstreemse manöövri ja kukkus ratta pealt k6nniteele rinnakorviga. K6ht marraskil, peopesad katki, k6ik valus. Oli pühapäev ja me arvasime, et ootame. Esmaspäeva hommikuks oli olukord hullem juba, paremat kätt ta liigutada ei saanud, ei randmest ega 6last. Ja hingamine oli ka valus. Mul oli kohe kuri kahtlus, et tal ribi katki, seega kihutasin ta arstile. Sealt tuli ta tagasi retseptiga kangetele valuvaigistitele, sest ega katkist ribi ravida ju saa. Oi mul oli temast nii kahju, ma ju tean täpselt kui valus see on.
Nii oleme me m6lemad korra elus katkise ribiga hakkama saama pidanud. Julian otsustas omal ühe peaaegu täpselt aasta aega minust hiljem murda. No mul murti üks sünnitusel, seega mul endal polnud suurt kaasosa sellel.

Reedel oli Julianil vandeandmine. Siin on 6petajad riigitööl (tihti Beamter) ning peavad enne refendariaati (pooleteiseaastast praktikat, enne mida nad ametlikult 6petajaks ei saa) ametlikult ametisse kinnitatud saama. Tahtsin siis Sädega kuulata-vaadata kogu seda aktust/tseremooniat, aga Sädel oli nii hea tuju, et kilkas ja jooksis ringi ja lollitas ning ma pidin saalist välja minema. Tavaliselt kuuled ikka nutvatest lastest, kes k6nede ajal segavad, minu oma oli aga üleliia 6nnelik :D
Nüüd on ta kahepäevasel koolitusel meil k6rvallinnas ja ta ei tohi ööseks koju tulla, mis rumalus. Helistas juba ja oigas. Seega näen ma teda alles homme 6htul - niiiii imelik, noh. Jaanuaris s6idab ta nädalaks Berliini koolitusele, mis ma siis teen? Nii kaua pole ma Sädega küll üksi olnud, saab ääretult kummaline olema.
Ta pole nüüd aga täiesti "Beamter", aga "Beamter auf Probe". Päris "Beamter" saab temast juhul kui ta pärast refendariaati ametlikult ametisse v6etakse. Kahjuks ei anta k6igile 6petajatele seda staatust, nii ei tea me veel kuidas tal see kogu jant 1,5 aasta pärast välja näeb, "Beamter" saab tavalisest 6petajast rohkem palka ja tal on igasugused muud eelised. Nii näiteks on Julianil erakindlustus (Privatversicherung), mille alla ka mina ja Säde kuulume kui me abiellume. Hetkel pole m6tet Säde tema alt kindlustada, sest kokkuv6ttes maksaks see sama palju kui mina hetkel oma kindlustuse eest maksan. Ja mina ei pea eraldi Säde eest maksma, on nagu perekindlustusena paketis.


JA SIIS! Juliani ema abiellub uuesti. Sajandi üllatus! Aastaid väitsid nad, et ei, nemad küll teist korda abielluda ei taha, piisab neile kooselust küll. Ja siis kord kui me jalutamas olime helistas ja kutsus pulma, 12.12 - 13.12. Mina palun tehku pilte. No tere talv!
Aga me siis pinnisime ja pinnisime, et miks nüüd ikkagi jne ja tuli välja, et kui nad abielluvad, saab elukaaslane tagasi ikka VÄGA suure summa makstud maksudest. No kui suure? Ma ei julge seda välja öelda, sest ma olen allergiline inimeste vastu, kellel on nii palju raha. Ma tean, kuidas suur osa Euroopast elab, ma tean kui palju minu vanematel raha on ja mul hakkab iiveldama kui ma kuulen kuidas siinsed penskarid virisevad. Tahaks kotaga vastu pead virutada lihtsalt. Aga samas mul on tunne, et ma lihtsalt pean ütlema, seega teeme nii. Ma guugeldasin Eesti keskmist palka, sain Statistikaameti kodulehekülje. Kui see keskmine palk nüüd umbes 10,75-ga korrutada, siis saab umbkaudselt selle summa. Ma ei taha m6eldagi sellele, kui palju sissetulekuid tal oli, et sellise summa lihtsalt tagasi saab.. Fui. Ja siis virisesid, et tahavad kaamerale uut objektiivi osta, maksab 200 eurot, nii kallis... ja siis ostsidki lihtsalt. Mitte, et nad pilte teha oskaks, selle jätame üldse k6rvale. Ma naeran alati kui neid tehtud pilte näen, sest 20st v6ib-olla üks on selge.. ah, las ta olla. Läksin närvi.
Vajan teed.
Tsaupakaa!