Kristallööl käis mu sakslane oma magistritööst rääkimas. Ja sai juba teise pakkumise see kunagi raamatuna avalikustada.

Multikaaeg.

Lumi!

Kaks kilo kahe nädalaga ja kuidas Marion varsti pooleks murdub

Ma vahepeal juba plaanisin siia midagi kirjutada, aga l6in p6nnama, sest nii palju oli kirjutada. Ja siis ei kirjutanudki.
Nüüd istun siin, kaklen oma telefoni ja läpakaga ja ei tule mitte ühtegi m6tet.

Saime just ühe oma pulmavideo kätte ja A-P-P-I. Me nutsime. Ja oi kuidas nutsime. Ma poleks elusees osanud arvata, et minu elust midagi nii ilusat teha on v6imalik. Päriselt ka. Ma olen end kogu aeg nii tavaliseks pidanud ja nüüd seda videot vaadates tekkis küll nii v6imas tunne.

Sooviks ühe suurema pildipostituse teha, mis selle t6ttu ära jäänud on, et ma ei ole suutnud oma telefoni (Sony xperia z3 compact - mingi supertehnoloogia, millega ma hakkama ei tundu saavat) läpakaga ühendada. Hetkel tundub lootust olevat, hoidke pöialt!

Külmaks läks ja minul pole midagi sooja selga panna. Tähendab, on küll, aga miski ei mahu eest kinni. Varsti see probleem laheneb 6nneks, no umbes paari nädala pärast. Loodan, et enne j6uan ikka m6nele j6uluturule ka, sest mis oleks detsember ilma j6uluturuta? Muidu pole mul mingit pühademeeleolu, olgugi, et umbes kuu aega tagasi juba esimest j6ululaulu kuulsin (poes, muidugi) ja j6ulumaiustusi juba septembrist endale koju tassin. 6nneks olen piirdunud martsipani ja pehmete saksa j6uluküpsistega - teate küll, need shokolaadiglasuuriga, m6nikord on veel moosi sees. Njämm.

Tervisest niipalju, et kuna meil korteris ikka jube külm on - tundub, et maja on kas kehvasti v6i mitte üldse isoleeritud - , siis olen ma pidevalt nohune. Ent kaua see talvgi kestab, eriti siin. Odraiva tekkis ka, silma sisse. Ma polnud kuni oktoobrini siin kordagi silmaarstil käinud ja nüüd olen juba kaks korda. Esimesel korral oli mul m6lemapoolne silmap6letik ning arst antibiootikume ei raatsind kirjutada. Teisel korral sain siis juba päris rohtu. Ainult et see ei ole aidanud. Odraiva p6letikuline enam ei ole, aga ära kadunud ka pole. Eks ma siis ootan ja vaatan, mis saab.

Muidu tekkis mul üks huvitav probleem, v6i noh, eks ta pidavat üpriski tüüpiline olema minu olukorras. Ent ma oleksin v6inud need viimased nädalad ilma sellise valuta ka elada. Nimelt on mul midagi, mis saksa keeles on Symphysenlockerung, ehk siis sümfüüsi l6dvenemine (?), vaagnaluud liiguvad noh. Iseenesest täiesti oodatud, sest ega muudmoodi üks väike ilmakodanik ilmale tulla ju ei saakski, ainult et seekord on see veidi rohkem kui eelmine kord. Ja valus. Arst kirjutas mulle ühe eriti popi bandaazhi, mida ma siis vööna k6hu ümber (v6i pigem all) kandma pean ning pean nentima - k6ndida on t6esti kergem. K6ik muud liigutused, mis eeldavad jalgade v6i puusade liikumist, on siiski jätkuvalt erieffektidega - minu oigamisega. Selline tunne noh, nagu murduks vaagnaluu keskelt pooleks. :)

https://www.vitego-shop.de/bilder/produkte/gross/Bandagen-Ruecken-Thuasne-LombaMum.jpg