Jõulud läbi. Huh! Elasin üle. Õues on jätkuvalt +9 kraadi ja isegi uudistes räägitakse, et üllatavalt soe. Olgugi, et siin jõuludeti väga harva lund on, siis lõuna-Saksamaa mägedeski on praegu lumekriis. Kuulsin raadiost, kuidas kuskil suusabaasis turistid kurtsid, et hüpata ei saa, sest piisavalt lund pole. Säh siis, magnetpooluste vahetumist!
23.detsembril matsime Juliani vanaema - üks põhjus, mis sellel aastal absoluutselt null pühademeeleolu on. Aga tema ja ta abikaasa armastuslugu on inspireeriv ja südantliigutav, hea et nad elasid nii ilusa elu!
Mul lubati jõululaupäevaks eestipärast kartulisalatit teha ja oi kuidas ma seda teha vehkisin. Sain ka teada, et Juliani ema elukaaslane on sarnase salatiga üles kasvanud! Aga pole ka ime, ta on pärit sealt Poola piiri lähistelt, ehk vanad head vene/slaavi mõjutused. Kinkide jagamine oli armas ja soe, nagu ikka. Sain Julianilt näiteks kaks piletit varieteesse - nii super äge! Nüüd saan ise show välja valida ja oi kuidas ma seda naudin! Esimesel jõulupühal käis Juliani ema elukaaslase (Uli) üks vendadest tütrega ja ta enda pojad külas. Ühel poegadest on endal juba poeg ja pool päevast/õhtust veetsime siis teda imetledes. Ega väikeste lastega muud moodi saagi.
Eile käisin "ämma" ja Imkega (Juliani õde) IKEAs tiirutamas. No aeg-ajalt ju lausa peab. Sealtki ei lahkunud tühjade kätega, samas raha ma oluliselt ei raisanudki. Hea kui mõnikord nii saab. Nüüd on meil uus ilus puuke magamistoas, köögisahtlis uued piparkoogivormid ja seinal uus tee-/vürtsiriiul. Ja oleks ma enne pühi nii targale ideele tulnud, oleksin juba ammu sealt endale glögi toonud! Aga ei. Noh, vähemalt on nüüd riiulis kaks pudelit, üks alkoholiga ja teine ilma. Isegi Imke armus alkoholivabasse glögisse ära ja ostis endale pudeli - mis ma räägin, põhjamaa värk, muidugi on hea! See Glühwein pole mulle kunagi meeldinud, jõuluturul joon alati Kinderpunschi (Früchtepunsch). Homme lähen poodi rosinaid ja mandlilaaste otsima ja vot siis teen ma omaenda jõulud. 5 päeva hiljem. :)
Oleme lõpuks tagasi kodus ja peaks mainima, et kassiga reisida on täitsa mugav. Ta ei virise ega vingu ega tee muud pahandust. Külas pidas ilusti 4 ööd ja päeva vastu ilma ühtegi korda mjäugumata. Nüüd, tagasi kodus, laseb pasunal unnata. No eks, kodus võib ju lollitada küll.
Olgu, ma lähen vaatan Nemo multikat. Olge paid ja küll ma varsti jälle midagi kritseldan.
Ich wünsche ihnen eine schöne Festzeit!
Wednesday, December 28, 2011
Sunday, December 18, 2011
Holiday update vol 1.
B2 tehtud - bäbäääm!
3 nädalat jõuluvaheaega = 4 esseed, pühad, palju süüa, pidu, LAN, ja lõpuks uus aasta.
Neljas advent ja telekast tuleb Üksinda Kodus 2. Üleeile sadas lörtsi. Ma siis vaidlesin siin selle ja lume erinevuse üle. Vaidlusest väljusin võitjana. Loomulikult.
Olen jälle nagu Pumukl ja mulle täitsa meeldib. Uuele aastale tuleb ju säravalt vastu minna! Eks näis, mis vilkuvaid vidinaid leida suudan, et endale selleks puhuks külge riputada. Ma veel näitan sellele vanale aastale, mis ma temast arvan! Uus peab parem tulema, muidu ma arvan, et mu siinne elu ainult kurbi sündmuseid täis ongi.
Jõuluplaanid muutusid. Seosed hiljutiste sündmustega otsustasime, et on parem, kui me jõululaupäeva Juliani ema juures veedame. Lihtsam mulle, ei pea kokkama :P Kummalisem aga seetõttu, et jõulud nende juures pole just väga "traditsioonilised". Eks iga pere omamoodi, kuid kui ma eelmisel aastal jõululaupäeval juustufondüüd sõin, siis oli küll veidi sürr olla.
Nüüd on aga nädalake vaba, et jõulukingitusi lõpetada ning endale loodetavasti mingisugunegi jõulumeeleolu sisse saada. Birgiti jõuluplaat läheb homme kontrolli, sest ma pole kindel, kas see tulest päris kahjustusteta pääses. Üks Indigolaste plaat tundub välispidiselt täitsa korras, aga kuumus tegi ikka oma töö, nii et ainult esimene laul on mängitav. Kahju, kuid eks ma kunagi kõik uuesti ostan :)
Olgu, ma koon edasi ja vaatan, kuidas Julian siin vana Indiana Jonesi mänguga nostalgitseb. Nunnu!
3 nädalat jõuluvaheaega = 4 esseed, pühad, palju süüa, pidu, LAN, ja lõpuks uus aasta.
Neljas advent ja telekast tuleb Üksinda Kodus 2. Üleeile sadas lörtsi. Ma siis vaidlesin siin selle ja lume erinevuse üle. Vaidlusest väljusin võitjana. Loomulikult.
Olen jälle nagu Pumukl ja mulle täitsa meeldib. Uuele aastale tuleb ju säravalt vastu minna! Eks näis, mis vilkuvaid vidinaid leida suudan, et endale selleks puhuks külge riputada. Ma veel näitan sellele vanale aastale, mis ma temast arvan! Uus peab parem tulema, muidu ma arvan, et mu siinne elu ainult kurbi sündmuseid täis ongi.
Jõuluplaanid muutusid. Seosed hiljutiste sündmustega otsustasime, et on parem, kui me jõululaupäeva Juliani ema juures veedame. Lihtsam mulle, ei pea kokkama :P Kummalisem aga seetõttu, et jõulud nende juures pole just väga "traditsioonilised". Eks iga pere omamoodi, kuid kui ma eelmisel aastal jõululaupäeval juustufondüüd sõin, siis oli küll veidi sürr olla.
Nüüd on aga nädalake vaba, et jõulukingitusi lõpetada ning endale loodetavasti mingisugunegi jõulumeeleolu sisse saada. Birgiti jõuluplaat läheb homme kontrolli, sest ma pole kindel, kas see tulest päris kahjustusteta pääses. Üks Indigolaste plaat tundub välispidiselt täitsa korras, aga kuumus tegi ikka oma töö, nii et ainult esimene laul on mängitav. Kahju, kuid eks ma kunagi kõik uuesti ostan :)
Olgu, ma koon edasi ja vaatan, kuidas Julian siin vana Indiana Jonesi mänguga nostalgitseb. Nunnu!
Wednesday, December 14, 2011
Wo seid ihr, Weihnachten?
On 14. detsember ja õuekraadid pole siiani alla nulli läinud. Vähemalt mitte päeval. Sajab ja sajab ja sajab. Ja siis sajab veel natuke. Vihma, mitte lund.
Esmaspäeval organiseerisime Kapitos (keeltekoolis) jõulukinkide jagamise. Wichteln, nagu neile siin öelda meeldib. Laud oli lookas isetehtud toitudest ja lõbus oli ka. :)
Pühapäeval käisime ühel heategevuskontserdil, mis oli Münsteri ladina-ameerika kogukonna poolt korraldatud. Mul Alfredo lööb seal aktiivselt kaasa ja kutsus siis meid ka. Sissepääsuks antud 4 eurot inimese kohta läks siis Peruu laste aitamiseks. Hispaaniakeelne muusika meeldib mulle tõesti. Kuigi suures osas on laulude teema kaotatud armastus, poeb hinge küll.
Eelmisel nädalal muutus rongides nii mõndagi. Kuna ma sõidan igapäevaselt rongiga, mille marsruudiks on Enschede (Holland) - Münster, siis ütles alati üks meeldiv ja mahe naishääl enne iga peatust selle nime mõlemas keeles. Ütles ka kummalt poolt rongi väljuma peab, aga ainult saksa keeles. Nädalavahetusest on aga naishääl asendatud nooremapoolse meeshäälega, mis hollandi keelt teistmoodi hääldab ning väljumist kahes keeles juhatab. Ainus viga on nüüd see, et automaatne teadaanne tihti poole pealt katkeb või siis mõnes peatuses hollandikeelse info välja jätab. Või siis ei ilmu terve teadaanne üldse. Eile näiteks sõitsin Münsterist koju ning teadaandeid hakkas kõlaritest tulema alles enne minu peatust, selleks ajaks olin juba umbes 35 minutit sõitnud. Liikuvast infotabloost ma ei räägigi. See töötab ka siis, kui tahab. Kuigi ka seda on muudetud: nimelt näitab see nüüd väljumise suunda ka. Üleüldse on mul tunne, et tervel maailmal on sakslaste täpsusest vale arusaam :P
Eelmise nädala suurim saavutus : leidsin viimaks oma lemmikleiva siin. Võttis ikka üle aasta aega, aga LÕPUKS. Ma ei mäleta üldse, kuna viimati valmispakitud leiba sõin. Me ikka ostame värsket. Neid jubedaid kukleid ei osta, teevad paksuks ja ei maitse ka. Olgugi, et kõik "väga tervislikud" sakslased, kes ainult BIO-kaupu ostavad, end neist täis pugivad. Nädalast nädalasse. Irooniline? Ma ütleks, et tüüpiline :P
Kaks päeva veel, siis on mul jõuluvaheaeg. Saan hakata pühadeks ette valmistama (näiteks jõululaupäeva söögid jne) ja ehk ka vannituba ümber organiseerima, eks näis.
Olgu, hvatit. Pean hakkama süüa tegema, prints tuleb koju, 12 tundi õppimist ei ole normaalne, aga tere tulemast ülikooli, eks :)
Arrivederci ja pe curind!
Esmaspäeval organiseerisime Kapitos (keeltekoolis) jõulukinkide jagamise. Wichteln, nagu neile siin öelda meeldib. Laud oli lookas isetehtud toitudest ja lõbus oli ka. :)
Pühapäeval käisime ühel heategevuskontserdil, mis oli Münsteri ladina-ameerika kogukonna poolt korraldatud. Mul Alfredo lööb seal aktiivselt kaasa ja kutsus siis meid ka. Sissepääsuks antud 4 eurot inimese kohta läks siis Peruu laste aitamiseks. Hispaaniakeelne muusika meeldib mulle tõesti. Kuigi suures osas on laulude teema kaotatud armastus, poeb hinge küll.
Eelmisel nädalal muutus rongides nii mõndagi. Kuna ma sõidan igapäevaselt rongiga, mille marsruudiks on Enschede (Holland) - Münster, siis ütles alati üks meeldiv ja mahe naishääl enne iga peatust selle nime mõlemas keeles. Ütles ka kummalt poolt rongi väljuma peab, aga ainult saksa keeles. Nädalavahetusest on aga naishääl asendatud nooremapoolse meeshäälega, mis hollandi keelt teistmoodi hääldab ning väljumist kahes keeles juhatab. Ainus viga on nüüd see, et automaatne teadaanne tihti poole pealt katkeb või siis mõnes peatuses hollandikeelse info välja jätab. Või siis ei ilmu terve teadaanne üldse. Eile näiteks sõitsin Münsterist koju ning teadaandeid hakkas kõlaritest tulema alles enne minu peatust, selleks ajaks olin juba umbes 35 minutit sõitnud. Liikuvast infotabloost ma ei räägigi. See töötab ka siis, kui tahab. Kuigi ka seda on muudetud: nimelt näitab see nüüd väljumise suunda ka. Üleüldse on mul tunne, et tervel maailmal on sakslaste täpsusest vale arusaam :P
Eelmise nädala suurim saavutus : leidsin viimaks oma lemmikleiva siin. Võttis ikka üle aasta aega, aga LÕPUKS. Ma ei mäleta üldse, kuna viimati valmispakitud leiba sõin. Me ikka ostame värsket. Neid jubedaid kukleid ei osta, teevad paksuks ja ei maitse ka. Olgugi, et kõik "väga tervislikud" sakslased, kes ainult BIO-kaupu ostavad, end neist täis pugivad. Nädalast nädalasse. Irooniline? Ma ütleks, et tüüpiline :P
Kaks päeva veel, siis on mul jõuluvaheaeg. Saan hakata pühadeks ette valmistama (näiteks jõululaupäeva söögid jne) ja ehk ka vannituba ümber organiseerima, eks näis.
Olgu, hvatit. Pean hakkama süüa tegema, prints tuleb koju, 12 tundi õppimist ei ole normaalne, aga tere tulemast ülikooli, eks :)
Arrivederci ja pe curind!
Tuesday, December 6, 2011
Tahtsin kommenteerida ühte "artiklit", mida ma Postimehe koduleheküljel lugesin. Artiklis oli kirjas, et viidi läbi mingisugune uurimus (millest muidugi ei mina ega mu lähikondlased midagi kuulnud pole, nagu alati igat sorti "uurimustega", alati küsitletakse "neid teisi"), millest tuli välja, et Eestis on rohkem rasvunud naisi kui Saksamaal. Lihtsalt näitena. Mina küll aru ei saa, kuidas see nii olla saab. Olgu, elan lääne-Saksamaal ja äkki siin t6esti ongi pooled saksa rahvusest naisterahvad ülekaalulised, ehk Baierimaal v6i Berliinis nii pole. Kuid hämmingusse ajas küll. Ausaltöeldes näen mina siin iga päev tänaval palju rohkem ülekaalulisi kui Tallinnas. See oli üks esimesi asju, mida ma siia kolides märkasin.
Teine asi oli see, kui ebanaiselikud saksa naised on. Matkasaapad ja tossud, taljeni teksad, jubedad 90ndatel popid olnud mini-seljakotid ja lühikesed mehised soengud. Naiselikkust lisavad tänavale ilusad türgi päritolu neiud, neid on tihtipeale ikka tore vaadata. Aga ammu teada, et sakslased mugavad on.
Olgu, see oli praegune kiire kommentaar, sest tuli järsku meelde.
Vaatan kohutavat saksa televisiooni edasi. :P
Teine asi oli see, kui ebanaiselikud saksa naised on. Matkasaapad ja tossud, taljeni teksad, jubedad 90ndatel popid olnud mini-seljakotid ja lühikesed mehised soengud. Naiselikkust lisavad tänavale ilusad türgi päritolu neiud, neid on tihtipeale ikka tore vaadata. Aga ammu teada, et sakslased mugavad on.
Olgu, see oli praegune kiire kommentaar, sest tuli järsku meelde.
Vaatan kohutavat saksa televisiooni edasi. :P
Sunday, December 4, 2011
Üks nädal lähemale
Ütlen kohe esimese asjana ära, et eelmises postituses mainitud advendiküünalde alus sai täna uue "kasuka". Viimase nädala jooksul ilmus paar probleemi. Probleem 1: kass hakkas liiga palju selle vastu huvi tundma; probleem 2: okkad otsustasid küljest ära kukkuda. Nii ükshaaval ja vahel ka korraga. Ära nad igastahes tulid ja ilma okasteta nägi see lauakaunistus kuidagi eriti kurb välja. Mis siis ikka, uuesti oksaraksu, seekord teistsuguse kuuse juurde. Ja mis selgus - Julian tunneb mitut erinevat kuusepuu sorti, üllatus missugune. Nii v6ib temast ju isegi asja saada :)
Kass muutub iga kuuga aina kummalisemaks. Nüüd joob vett nii, et pistab käpa vette ja siis limpsib käppa. Ei tea, kas see on ehk laiskus v6i mis. Arusaadav muidugi, ega kass kummardama peagi. Ja kui vesi suhu ei jookse, siis tuleb muu variant välja m6elda. Nutikas. Kräunub küll palju, eks nüüd ongi 6ige aeg arstile aeg kirja panna. Eks näis, ootame ehk j6ulud ära, pühade ajal kassi traumeerima ei hakka just, hehe.
Olen tihti m6elnud sellele, et kui ebaloogilised sakslased on. Näen seda aeg-ajalt, aga no k6ige suurem absurdsus on (minu, kui p6hjamaalase jaoks) see, et nende arvates on vaja 6htuti jooksmas käies endale igasugused vilkuvad vidinad külge riputada ja kleepida ja 6mmelda, aga niisama linnavahel pimedas käies ei pea auto sind nägema. 6htuti ilma funktsioneeriva tuleta rattaga s6ites saad politseilt trahvi, aga helkureid keegi peale lasteaialaste ja tervisesportlaste ei kanna. Kui küsin, siis öeldakse, et see ju lastele. No eks. Koolis mult venelased on küsinud küll, et mis mul mantli küljes ripub. Seda ma väga ei imesta, sest kord on isegi Peterburgi miilitsad seda mult uudistanud. Vabandust, aga mina teen k6ik enda elu kaitsmiseks. Et hiljem ei saaks ei mina ega keegi teine öelda, et "oleks ju v6inud". Minul ripub küljes jänku, printsil p6der. Pätsas mult ära, sest kaotas enda oma kes-teab-kuhu.
Kaotamisest rääkides - mu k6ige ilusamad ja armsamad kindad on kadunud! Nüüd pean uued tegema. Täna tegin esimese, eks homme tuleb teine ka järgi. Enne j6ule tuleb üldse palju projekte ette v6tta, millegipärast on pühadeaeg alati kiire. "Ämm" tellis pajalappe ja müslikausse, Juliani kursa6de koti.. unustan tihti ära, et pühad peaksid rahulikud olema. Aga kui mul nädala aja pärast B2 test on ja Passiv järelkordamist ja kaebekirjad kirjutamist vajavad, siis ei leidu aega just väga "puhkamiseks". Aga kui see tehtud, siis saab rahulikumalt pühi v6tta, sööke plaanida ja piparkoogitainast valmistada. Küll siis j6uab :)
Olge paid ja teeme k6ik koos lumetantsu homme, et l6ppude l6puks see talv ka tuleks. Mul on sügisest lihtsalt nii k6rini juba. :P
Bis dann, Süßen!
Kass muutub iga kuuga aina kummalisemaks. Nüüd joob vett nii, et pistab käpa vette ja siis limpsib käppa. Ei tea, kas see on ehk laiskus v6i mis. Arusaadav muidugi, ega kass kummardama peagi. Ja kui vesi suhu ei jookse, siis tuleb muu variant välja m6elda. Nutikas. Kräunub küll palju, eks nüüd ongi 6ige aeg arstile aeg kirja panna. Eks näis, ootame ehk j6ulud ära, pühade ajal kassi traumeerima ei hakka just, hehe.
Olen tihti m6elnud sellele, et kui ebaloogilised sakslased on. Näen seda aeg-ajalt, aga no k6ige suurem absurdsus on (minu, kui p6hjamaalase jaoks) see, et nende arvates on vaja 6htuti jooksmas käies endale igasugused vilkuvad vidinad külge riputada ja kleepida ja 6mmelda, aga niisama linnavahel pimedas käies ei pea auto sind nägema. 6htuti ilma funktsioneeriva tuleta rattaga s6ites saad politseilt trahvi, aga helkureid keegi peale lasteaialaste ja tervisesportlaste ei kanna. Kui küsin, siis öeldakse, et see ju lastele. No eks. Koolis mult venelased on küsinud küll, et mis mul mantli küljes ripub. Seda ma väga ei imesta, sest kord on isegi Peterburgi miilitsad seda mult uudistanud. Vabandust, aga mina teen k6ik enda elu kaitsmiseks. Et hiljem ei saaks ei mina ega keegi teine öelda, et "oleks ju v6inud". Minul ripub küljes jänku, printsil p6der. Pätsas mult ära, sest kaotas enda oma kes-teab-kuhu.
Kaotamisest rääkides - mu k6ige ilusamad ja armsamad kindad on kadunud! Nüüd pean uued tegema. Täna tegin esimese, eks homme tuleb teine ka järgi. Enne j6ule tuleb üldse palju projekte ette v6tta, millegipärast on pühadeaeg alati kiire. "Ämm" tellis pajalappe ja müslikausse, Juliani kursa6de koti.. unustan tihti ära, et pühad peaksid rahulikud olema. Aga kui mul nädala aja pärast B2 test on ja Passiv järelkordamist ja kaebekirjad kirjutamist vajavad, siis ei leidu aega just väga "puhkamiseks". Aga kui see tehtud, siis saab rahulikumalt pühi v6tta, sööke plaanida ja piparkoogitainast valmistada. Küll siis j6uab :)
Olge paid ja teeme k6ik koos lumetantsu homme, et l6ppude l6puks see talv ka tuleks. Mul on sügisest lihtsalt nii k6rini juba. :P
Bis dann, Süßen!
Subscribe to:
Posts (Atom)