Aprillis käisime üle väga pika aja Eestis. Ma juba füüsiliselt tundsin, et mul on vaja Tallinnat, nii kinni olen oma kodulinnas. Eestis üldse, tegelikult. Ma tunnen, et ma saaksin ainult seal täielikult 6nnelik olla.
Ning olgugi, et lastega reisimine ja pere külastamine just puhkus pole, olid need kaks nädalat mu südamele ja hingele head. Käisime Lennusadamas ja Lastemuuseumis, ühest kohvikust teise. Selline hea kodusolemise tunne. Ma igatsen suure linna v6imalusi.
Säde ei hakanud küll palju rohkem eesti keeles rääkima, ent ega ma seda oodanudki. Tasa ja targu.