Hoiatus: teemaks on lastekasvatus!

Mõtlesin kunagi, et ma saan täiesti aru neist naistest, kes oma lastekasvatamisest blogivad. Tegelikult on ju nii palju põnevat ja ilusat ja armsat ja naljakat, mida tahaks maailmaga jagada. Ent selleks peab olema sul blogi, mida paljud loevad. Või siis postitad facebooki. Mul on vähemalt kord päevas hetk, mil mõtlen, et "vohh, nüüd ma PEAN sellest kellelegi rääkima!" Kokkuvõttes kirjutan siis Julianile, saadan video või pildi ka veel. Eks tal siis jube tüütu muidugi, kui telefonis neti sisse lülitab ja mu pildiuputust näeb. Nagu näiteks täna, mil ma Sädega hommikul enne kella 9-t õue läksin ja vihmavarju otsisin. Säde võttis siis ühe vana ja veidi kulunud vihmavarju (sest emme ju ei leidnud seda suurt punast üles), mis kuulus Julli vanaemale. Ja siis patseeris sellega õues ringi. Lastetutele pole see vist midagi erilist, ent mulle tundus see nii armas. Alustades sellest, et tema ju leidis ja mina ei leidnud, lõpetades sellega, et tegelikult vihma ju ei sadanudki, ent vihmavari oli oluline. 

Säde on nii naljakas. Ja nii paganama iseseisev. Kuulu järgi on ta omavanustest motoorse arengu kohapealt ees, hakkasime neljapäeviti turnimas käima temaga, et saaks end välja elada ja batuudil hüpata ja ronida. Ta ju ronib ise oma söögitooli ja sealt alla, kärusse ja sealt maha, balansseerib end kitsastel äärekividel ja õppis mõni aeg tagasi ise kukerpallitamise selgeks. Ja õigesti veel ka. Emasüda on nii uhke noh!


Ent tegelt, ma tahtsin kogu selle postitusega veidi lastetoidust rääkida. Ma tunnen end siin kultuuris veidi võõrana, ka lastekasvatamise mõttes. Kui siin imetavad emad ehk pool aastat või siis üldse mitte (sest nii on mugavam, või mis veelgi parem argument "siis saab isa ka lapsega midagi teha!"), alustavad neljandast elukuust poest ostetud beebipüreedega (ja ei jõua ära oodata, mil laps 10-kuuseks saab, et siis ometigi pasta bologneset anda!), enne aastat sööb laps küpsiseid ja joob mingit pulbripiima, siis ma olen ikka kõik vastupidi teinud. Imetasin poolteist aastat. Isetehtud püreedega alustasime 7-kuuselt, varem pole ju vaja seda. Küpsiseid ei teadnud Säde enne eelmise aasta jõule (aasta ja 2 kuud) ning joob peaaegu eranditult kraanivett. VETT. Mitte poest ostetud pirninektarit, nagu üks mu tuttav oma lapsele annab, väitega "aga muud ta ju ei joo!". Või siis lehmapiima aastasele - okei, harjumus oma lapsepõlvest vist, aga miks?
Tean emasid, kes oma aastastele lastele shokolaadi annavad, sest "kõik teised ju söövad ka". Apteegis tehakse suured silmad, kui ma lapsele pakutavaid glükoosisuhkrukommikesi vastu ei võta. 
Säde saab ka vahel küpsist, seda kõige tavalisemat teeküpsist, ilma shokolaadiglasuurita. Vee hulka valan talle ka vahel natuke mahla, kui ise oma mahla lahjendan (ma lahjendan peaaegu kõiki mahlasid enda jaoks) ning ta nii tahab. Jogurtit saab laps ka, sööb hea meelega, kuigi siis pean ma küll vahel silma kinni pigistama mis suhkrusisaldust puudutab.
Ja millest on Säde siis ilma jäänud? Ta sööb alates esimesest sünnipäevast ISE, kahvliga - siin topitakse kahe-aastastelegi ise toitu suhu. Lusikaga võttis veidi rohkem aega. Sööb peaaegu kõike, mida meiegi. Tema lemmiktoiduks on kõikvõimalikud juurviljad ja puuviljad, parimal juhul toored (tomat, kurk, paprika, avokaado jne). Siin söövad temavanused kõige suurema hea meelega friikaid ja chicken nuggets'eid.
Säde jumaldab SPINATIT. Päevas kaks korda saab ta puuvilju ja juurvilju. Kaks korda sooja toitu - hommikuse pudrusöömise pean sisse harjutama veel. Aga see on ju ka harjumus oma lapsepõlvest...Ja piima ta ei taha, ning polegi vaja. Nii väikeste organism ei suuda niikuinii nii palju nö võõrast proteiini lagundada. Miks ma peaks siis sundima?

Eks igal lapsevanemal on omad kiiksud, mis kasvatusse puutub. Aga minu laps on terve, oma vanuse kohta väike (vähemalt saksa standardite järgi), ent uskumatult iseseisev ja aktiivne. Kui keegi küsib, kuidas nii väike jõuab nii pika maa maha kõndida, siis vastan ma "me käime jalutamas alates sellest hetkest, mil ta iseseisvalt jalad alla võttis ja minema tatsas, 10,5 kuuselt." Lihtne. :)

Korterijaht väikelinna moodi

No ei ole naljakas. Siin paganama väikelinnas, mis peaks olema ju Kreisstadt, maakonna keskus (kustotsast, ma ei tea, absurd), ei ole suuremaid kortereid saada. 2-3 toalisi alla 60 ruutmeetri leiab vabalt. Isegi 1-toalisi, mis on sama suured kui meie korter. Aga midagi veidi suuremat - peaaegu v6imatu. Ja kui, siis ei suudaks me neid 100 ruutmeetrilisi maksta. Ridaelamud jne. Oleks ju ideaalne lastega, aed ja puha. Ma saaksin oma marjap66said kasvatada ja maasikaid suviti korjata. Aga hetkel ei ole see kahjuks v6imalik. Siia me ei jää, mind hirmutab juba m6te, et pean Säde järgmine aasta siia lasteaeda saatma. Koolieaks tahaks siit ikka läinud olla juba. Kuid kunagi ei tea, elame-näeme.

Oleme juba kolme korterit vaadanud. Üks oli ühest vanast restoranist ümber ehitatud, nö beergardeniga (6lleaed? no selline istumiskoht hoovis), nii nunnu, hiiglasliku köögiga. Ent liiga kallis meile. Teine on meil siin ümber nurga, oleks täiesti ideaalne. Küll kolmetoaline, ent ruutmeetritelt sobiks. Kui majaomanikele helistasime, siis kaks kommentaari, mis meelde jäid olid: "Kolmetoalisesse kahe lapsega? Neil on ju kummalgi oma tuba vaja!" (ee, v6ib-olla kui varateismelised on) ja teine kild "Kass? Me tunneme veidi muret, et kass v6ib välisfassaadi katki kraapida." Isegi meie kodune kass? Nojah. Pole sellest korterist rohkem midagi kuulnud, kuulutus on veel üleval, juusiis otsivad veel. Lastetuid ja koduloomadeta inimesi :)
Kolmanda korteri kohta ei oskaks üldse viriseda, nö altbau, vana maja, hiljuti renoveeritud, ilusad puhtad heledad palgid tubades. Ent need pagana järsud trepid. Säde koperdas sealt üles, aga alla tulles oleks isegi minul käest kinni hoides kukkunud. Kolm korda. Jull ütles siis, et alla 12-aastast ta neile treppidele üksi ei lase. Ja mind hirmutaks m6te sealt lapse ja kodinatega üles minna, alla ma niikuinii ei saa, see oleks ilmv6imatu. :D
Seega jääb see korter ka ära. Me käisime isegi sotsametis, et avaldust ühe paberi jaoks saada (Wohnberechtigungsschein), millega sotskortereid jagatakse. Et kui mitte midagi muud üle ei jää, äkki selle paberiga saab mingi sobiva. Saime 4 firmat, mis tegelevad nende korterite jagamisega ja mitte ühelgi polnud 4-toalist. Ühel üks 3-toaline oli, sinna helistame vist veel, kui muud ei leia. Sotsiaalkorterid on siin tihtipeale lihtsalt linna omandis korterid, mis pole mingid solgiaugud. Juliani 6de elas paar aastat tagasi nö sotskorteris, olid esimesed elanikud, maja oli tuttuus ja enamasti vanureid täis. Isegi lampe polnud laes, pidid ise seinad värvima jne. Seega on k6ike leida. Ainult mitte siin linnas.
Kogu kupatusele tuleb veel juurde see, et me peame sellele korterile uue üürniku leidma. Ja kuna Julian töötab, siis on meil aeg üpriski piiratud. Üks suur segapudru, noh.

Ja olukorda ei tee paremaks just Juliani ema püüdlused meile korter leida. Sest tema otsib igalt poolt mujalt, ainult mitte siit linnast :D Saadab meile ideaalseid kuulutusi oma kodulinnast. Mis on meist 40 minutise autos6idu kaugusel. Jess.

Lähme hulluks noh!

H6issa, pulmad!!

Juliani 6de abiellus. Seekord lihtsalt registreerimine, järgmine aasta kiriklikult. Nad otsustasid selle üpriski spontaanselt, veidi enne meie pulmi.
Ja mulle j6udis kohale, et mingi tavalise peegelkaameraga ei saa ilusaid pilte teha. V6i noh, saab, aga ma tahan ROHKEM. Nüüd peaks lotoga v6itma vist, siis saan uue objektiivi. V6i j6uludeks. Näiteks.

Reisi l6pu kohta ütleks veel nii palju, et peale kolme ööd Andorras asusime varahommikul (jälle olime enne kella seitset oma kodinatega autos) taas kodupoole. Püreneedest alla s6ita oli palju lihtsam kui üles. Lootsime veidi aega v6ita ning maksime 6,60 eurot, et läbi Túnel d’Envalira  tagasi Prantsusmaale saada. Noh, natuke ehk v6itsimegi.
S6it mööda Püreneesid alla oli nii ilus. Päikeset6usuga mägede vahel. Romantika 100%. Isegi kui need kohalikud taaskord kui hullud üles-alla kihutasid. Isegi kaubaautod ja bussid.
Tagasiteel proovisime maksustatud kiirteid küll vältida, ent kuna me siiski v6imalikult kiiresti koju tahtsime j6uda, s6itsime ikka mitusada kilomeetrit ka nö raha eest. Kella kuue paiku 6htul, mil veidi rohkem kui pool teest s6idetud, astusime ühte hotelli sisse ja otsustasime puhkama minna. Enne muidugi heitsime tollele väikesele linnale pilgu peale. Naljakal kombel maksime me tolle spontaanselt valitud hotelli eest sama palju kui kolme öö eest Andorras. :)
Viiendal päeval alustasime nagu ikka varakult ning niipea kui me Prantsusmaalt väljas olime (tulime Luksemburgi kaudu tagasi), läks kodutee kiiremini kui enne. Saksamaale j6udes 6nnestus meil tänu raadio kuulamisele 9-kilomeetrist ummikut vältida ning üsna pea olime tuttavatel teedel.
:)
L6ppppppp. Tsau!

Proovin telefoniga pilte lisada, ei õnnestu eriti. Ent piltidel on 1) suursugune kartulipitsa, mis Jull viimasel õhtul Andorras meile tellis; 2) vaade varahommikustele Püreneedele autoaknast, ning 3) mahasõidetud kilomeetrid koju jõudes. 

Pariisist Andorrasse

Kolmandal päeval startisime juba väga vara. Kell 7 tehti kämpinguplatsil väravad lahti, me seisime seal juba 10 minutit enne seitset ja ootasime. Ees ootas pikk s6it Andorrasse. Meil polnud aimugi, mis meid ees ootas. Ma küll seletasin Julianile, et olgu valmis, ta peab ju Püreneedes s6itma, ent talle ei j6udnud see enne kohale, kui me päriselt ka 40km/h-ga mäest üles rühkisime. Läbi vihma ja äikesetormi. Kell 22. Lehmad teel.
Andorrasse ei saa ju teatavasti ei lennuki ega rongiga. Ainult s6iduteid mööda. V6i siis matkad üle mägede, aga kui reaalne see tegelikult on, pole mul aimugi. Hannibal oli ju elevantidega sealt üle tulnud - mida ma isiklikult peale kohapeal käimist kahtlen. Ta tegi kindlasti mingisuguse ringi ümber mägede, üle tulla elevantidega? No tere talv. Mind panid need lehmadki imestama, parajad akrobaadid. Bussiga on seal ka kindlasti väga elamusterohke s6ita, seega kes soovib, lennaku Barelonasse v6i Toulouse'i ja s6itku sealt edasi. :)
Pean aga kohalike autojuhtide eest hoiatama (jälle). Andorra numbrimärkidega autod kihutasid lihtsalt 100km/h seal slaalomit tehes, kuigi lubatud oli 40-60 m/h, olenevalt teest. Oli ikka päris naljakas seal vihma ja äikesega üles s6ita, selja taga terve rodu kohalikke, kes mööda kibelesid, ent ei saanud, sest tee oli nii looklev, sirgeid otsi palju polnud. Sorri, ma olen turist ja ma ei taha Püreneedes surra. Selline tunne oli küll.
Vaade oli olenemata vihmast ja pilvedest (millest me korduvalt läbi s6itsime lihtsalt) päris uskumatu. Kui tipus seisime (üle 2000 meetri), siis oli kahjuks nii jube tuuline, et ei julgenud autost väljagi tulla. Kui ma windows 8 ja 10-ga v6itlemise ära l6petan, siis saan pildid telefonist arvutisse ja siia ka postitada. Hoidke pöialt!
Hotelli leidsime üllataval kombel päris kiiresti, olime linnakeses nimega Soldeu. Soldeu on täielik suusakuurort. Hotelli aknast nägime mägesid, mis hetkel küll pigem lehmi kui suusatajaid täis, ent turiste jagus ka suvisel hooajal sinna palju. Linnas on hotell hotelli k6rval, siia-sinna söögikohad ja suusatarvete poed (mis suvehooajal kinni muidugi). Suvel minnakse sinna matkama ning mägiratastega s6itma. Linn on umbes 1,8-1,9 km k6rgusel :)
Järgmisel päeval läksime siis Andorrat avastama, autoga. Matkama tahaks sinna küll kord minna, juba üksnes sellepärast, et seal nii uskumatult ilus on. Kuna Andorra Eestist ligi 96 korda väiksem on (pindala ainult 468 km), on ühest kohast teise saamine väga lihtne. Linnu seal palju pole, ühest teise viib üks s6idutee seega ära eksida pole v6imalik.
Kokkuv6ttes s6itsime pealinna, Andorra la Vella'sse et seal ringi vaadata. La Vella on täielik ostuparadiis, eriti neile, kes sigarette ja alkoholi odavalt osta tahavad. Firmariideid saab ka odavamalt kui mujalt, kuna seal on maksud lihtsalt niiv6rd väikesed. Ega ilmaasjata kutsuta Andorrat maksuparadiisiks, pankades pidi ka enamasti välismaa rikkurite rahad hoiul olema. Kui 1960/70ndatel avastati, et läbi turismi v6iksid nad palju raha sisse tuua, kadus p6llumajandus peaaegu täielikult. Enne seda oli riigi sissetulek peaaegu ainult tänu p6llumajandusele, täna moodustab see k6igest 0,5 %. Paar maisip6ldu jäid küll silma.
Oh, mulle pakub Andorra nii huvi. Keeltest räägitakse seal enamasti kataloonia dialekti, kuid viimastel aastakümnetel on nad ka hispaania ning prantsuse keele selgeks saanud.. Inglise keelega on veidi raskem, ent saab hakkama. Paljude poodide vaateakendel oli kirjas, et seal räägitakse vene keelt - eks vene uusrikkad moodustavad suure osa nende turistidest. Ka tänaval kuulsin palju vene keelt.
Riik ise on ju autonoomne, kuid väga erilise riigivormiga - nimelt kaas-vürstiriik. Kaks riigipead on prantsuse president ning Urgelli piiskop (Urgell on regioon teiselpool Andorra-Hispaania piiri). Nii on palju ülesandeid justnimelt Hispaania ja Prantsusmaa vahel ära jagatud: armeed Andorras ju pole, ohu korral peavad teised aitama. Postiteenuseid pakuvad nii prantsuse kui hispaania post. Nii on postkaste linnas alati kahte sorti.
Ka pühapäeva veetsime me seal, käisime otsisime nende nö "vanalinna", mis oli väga ära peidetud ning mitte just see, mida me ootasime. Ent ma 6hkan siiani Andorrast. Mulle nii meeldis seal. Poodides otsisime enamasti lasteriideid (uskumatu, Marion ja Julian lähevad nn pulmareisile ja m6tlevad seal ka lastele!), sest sattusime sinna ju suvel6pumüügi ajal, k6ik 50% odavam. Pluss firmad, mida siin naljalt saada pole. :) Julian ostis koju paar pudelit, m6ne kingiks. T6ime veel käsitööshokolaadi kingiks.. oh, ei teagi enam mida veel.

L6petan postituse paari pildiga, küll ma ehk hiljem edasi kirjutan.

Meie väike hotell

Suusaturiste ootamas - sealt sai suusaliftile

Andorra la Vella

DE - NL - BE - FR - AD - ES - AD - FR - LU - DE , vol 1

Julian ja Seine

29. juuli hommikul, peale seda kui Julian meie Tiigri (tervitan Joschkat!) kiisutädile hoiule viis, tankisime auto täis ja asusime pikale teekonnale. Esimese päeva sihtpunkt: Melun, 50 km Pariisist l6unapool, Seine'i j6e kaldal. Me tahtsime vältida Pariisi liiklust ning kuna juba autoga läksime, siis broneerisime ühel kämpinguplatsil meile kaheks päevaks-ööks platsikese, kus siis auto parkida ning telk püsti panna.
Kahjuks ei 6nnestunud meil seda liiklust vältida, sest (kuna me polnud selle peale m6elnud millegipärast) Pariisi ümbritsev ring on vist sama tiheda liiklusega kui linna sees. Nii istusime me ligi 2 tundi ummikus, läks vist isegi hästi? Kuskil kaugel eemal oli 6nnetus olnud, sest mööda kihutasid kiirabid ja politseid ja puksiirauto. Ning mootorrattad. Okei, ma pole autojuht (pean lähitulevikus selle peale vist m6tlema hakkama), ent juba kaass6itjana oli hirmus vaadata, kuidas need mootorratturid neljarealisel kiirteel autode ja ridade vahel slaalomit tegid. Ja mitte just rahulikul kiirusel. Nüüd tagantjärgi inimestega rääkides tuleb välja, et k6igil Prantsusmaal autoga s6itnutel on jubedad mälestused nende ratturitega. Siit seega hoiatus: mootorratturid Prantsusmaal on hullud, olge ettevaatlikud! :)

Kiirteedel on iseenesest tunduvalt parem olukord kui siin Saksamaal - seal on vähemalt kiirusepiirang ning autojuhid hoiavad sellest ka kinni, uskumatu. Keegi ei kihuta 200km/h sinust mööda, et puksi sind tagant kiiremini s6itma. Nagu poleks neile elu armas. Brrr.

Meluni me aga j6udsime, elusalt ja tervelt. Kuigi internetist välja prinditud juhend polnud just k6ige parem, pooled kiirteed ei seisnud peal. Paar korda eksisime ära (eriti väikelinnades), siis lülitasime interneti sisse ning kasutasime navigeerimisprogrammi. Ent kuna roaming-teenus pole just k6ige odavam, siis olgugi, et olime nädala passi tellinud, soovisime seda hoida. Ootasime iga päev ju pilte Sädest :)
Peale 14-15 tundi teel (pausidega enamasti McDonaldsites, sest seal on tasuta wifi ja njämma roheline tee) käisime tiiru Melunis, s6ime veidi kahtlast toitu ning keerasime oma matkamattidel kerra. Kämping oli vist ainult peresid täis, lapsed kilkasid hommikust hilis6htuni. Meie k6rval ning taga olid mingid britid väikeste lastega, kes juba väga hästi ropendada oskasid. Mul hakkas endal piinlik. Ja Julian läks lausa marru vahepeal :D Hommikul s6itsime rongiga Pariisi ning pikk päikseline päev algas.

Pariisis s6itsime natuke metrooga, natuke k6ndisime ise ringi - näiteks Eiffeli juurest Arc de Triomphe'i juurde, sealt mööda Champs Elyseed Louvre'i juurde, sealt Montmartre'le. Eiffeli tornis ronisime nii k6rgele, kui treppe mööda minna sai, liftiga sai tippu ka muidugi, ent hiljem selgus, et kolmas vaateplatvorm (kuhu siis ainult liftiga sai) pandi tuule t6ttu üldsegi kinni. Ma olen harjunud k6ndima, ent peale seda päeva valutasid mul kaks päeva säärelihased :)
Üldiselt hakkas silma, et Pariis pole just k6ige puhtam linn. V6ib-olla on nii suurt linna lihtsalt raske puhas hoida, ning v6ib-olla oli süüdi just l6ppenud Tour de France (tribüüne pakiti just kokku seal)...v6ib-olla.

Teepaus tornis

Mis oleks Prantsusmaa ilma ühte (v6i kahte) crepe'i söömata?

Paus Montmartre'l