Jõulud läbi. Huh! Elasin üle. Õues on jätkuvalt +9 kraadi ja isegi uudistes räägitakse, et üllatavalt soe. Olgugi, et siin jõuludeti väga harva lund on, siis lõuna-Saksamaa mägedeski on praegu lumekriis. Kuulsin raadiost, kuidas kuskil suusabaasis turistid kurtsid, et hüpata ei saa, sest piisavalt lund pole. Säh siis, magnetpooluste vahetumist!
23.detsembril matsime Juliani vanaema - üks põhjus, mis sellel aastal absoluutselt null pühademeeleolu on. Aga tema ja ta abikaasa armastuslugu on inspireeriv ja südantliigutav, hea et nad elasid nii ilusa elu!
Mul lubati jõululaupäevaks eestipärast kartulisalatit teha ja oi kuidas ma seda teha vehkisin. Sain ka teada, et Juliani ema elukaaslane on sarnase salatiga üles kasvanud! Aga pole ka ime, ta on pärit sealt Poola piiri lähistelt, ehk vanad head vene/slaavi mõjutused. Kinkide jagamine oli armas ja soe, nagu ikka. Sain Julianilt näiteks kaks piletit varieteesse - nii super äge! Nüüd saan ise show välja valida ja oi kuidas ma seda naudin! Esimesel jõulupühal käis Juliani ema elukaaslase (Uli) üks vendadest tütrega ja ta enda pojad külas. Ühel poegadest on endal juba poeg ja pool päevast/õhtust veetsime siis teda imetledes. Ega väikeste lastega muud moodi saagi.
Eile käisin "ämma" ja Imkega (Juliani õde) IKEAs tiirutamas. No aeg-ajalt ju lausa peab. Sealtki ei lahkunud tühjade kätega, samas raha ma oluliselt ei raisanudki. Hea kui mõnikord nii saab. Nüüd on meil uus ilus puuke magamistoas, köögisahtlis uued piparkoogivormid ja seinal uus tee-/vürtsiriiul. Ja oleks ma enne pühi nii targale ideele tulnud, oleksin juba ammu sealt endale glögi toonud! Aga ei. Noh, vähemalt on nüüd riiulis kaks pudelit, üks alkoholiga ja teine ilma. Isegi Imke armus alkoholivabasse glögisse ära ja ostis endale pudeli - mis ma räägin, põhjamaa värk, muidugi on hea! See Glühwein pole mulle kunagi meeldinud, jõuluturul joon alati Kinderpunschi (Früchtepunsch). Homme lähen poodi rosinaid ja mandlilaaste otsima ja vot siis teen ma omaenda jõulud. 5 päeva hiljem. :)
Oleme lõpuks tagasi kodus ja peaks mainima, et kassiga reisida on täitsa mugav. Ta ei virise ega vingu ega tee muud pahandust. Külas pidas ilusti 4 ööd ja päeva vastu ilma ühtegi korda mjäugumata. Nüüd, tagasi kodus, laseb pasunal unnata. No eks, kodus võib ju lollitada küll.
Olgu, ma lähen vaatan Nemo multikat. Olge paid ja küll ma varsti jälle midagi kritseldan.
Ich wünsche ihnen eine schöne Festzeit!
Wednesday, December 28, 2011
Sunday, December 18, 2011
Holiday update vol 1.
B2 tehtud - bäbäääm!
3 nädalat jõuluvaheaega = 4 esseed, pühad, palju süüa, pidu, LAN, ja lõpuks uus aasta.
Neljas advent ja telekast tuleb Üksinda Kodus 2. Üleeile sadas lörtsi. Ma siis vaidlesin siin selle ja lume erinevuse üle. Vaidlusest väljusin võitjana. Loomulikult.
Olen jälle nagu Pumukl ja mulle täitsa meeldib. Uuele aastale tuleb ju säravalt vastu minna! Eks näis, mis vilkuvaid vidinaid leida suudan, et endale selleks puhuks külge riputada. Ma veel näitan sellele vanale aastale, mis ma temast arvan! Uus peab parem tulema, muidu ma arvan, et mu siinne elu ainult kurbi sündmuseid täis ongi.
Jõuluplaanid muutusid. Seosed hiljutiste sündmustega otsustasime, et on parem, kui me jõululaupäeva Juliani ema juures veedame. Lihtsam mulle, ei pea kokkama :P Kummalisem aga seetõttu, et jõulud nende juures pole just väga "traditsioonilised". Eks iga pere omamoodi, kuid kui ma eelmisel aastal jõululaupäeval juustufondüüd sõin, siis oli küll veidi sürr olla.
Nüüd on aga nädalake vaba, et jõulukingitusi lõpetada ning endale loodetavasti mingisugunegi jõulumeeleolu sisse saada. Birgiti jõuluplaat läheb homme kontrolli, sest ma pole kindel, kas see tulest päris kahjustusteta pääses. Üks Indigolaste plaat tundub välispidiselt täitsa korras, aga kuumus tegi ikka oma töö, nii et ainult esimene laul on mängitav. Kahju, kuid eks ma kunagi kõik uuesti ostan :)
Olgu, ma koon edasi ja vaatan, kuidas Julian siin vana Indiana Jonesi mänguga nostalgitseb. Nunnu!
3 nädalat jõuluvaheaega = 4 esseed, pühad, palju süüa, pidu, LAN, ja lõpuks uus aasta.
Neljas advent ja telekast tuleb Üksinda Kodus 2. Üleeile sadas lörtsi. Ma siis vaidlesin siin selle ja lume erinevuse üle. Vaidlusest väljusin võitjana. Loomulikult.
Olen jälle nagu Pumukl ja mulle täitsa meeldib. Uuele aastale tuleb ju säravalt vastu minna! Eks näis, mis vilkuvaid vidinaid leida suudan, et endale selleks puhuks külge riputada. Ma veel näitan sellele vanale aastale, mis ma temast arvan! Uus peab parem tulema, muidu ma arvan, et mu siinne elu ainult kurbi sündmuseid täis ongi.
Jõuluplaanid muutusid. Seosed hiljutiste sündmustega otsustasime, et on parem, kui me jõululaupäeva Juliani ema juures veedame. Lihtsam mulle, ei pea kokkama :P Kummalisem aga seetõttu, et jõulud nende juures pole just väga "traditsioonilised". Eks iga pere omamoodi, kuid kui ma eelmisel aastal jõululaupäeval juustufondüüd sõin, siis oli küll veidi sürr olla.
Nüüd on aga nädalake vaba, et jõulukingitusi lõpetada ning endale loodetavasti mingisugunegi jõulumeeleolu sisse saada. Birgiti jõuluplaat läheb homme kontrolli, sest ma pole kindel, kas see tulest päris kahjustusteta pääses. Üks Indigolaste plaat tundub välispidiselt täitsa korras, aga kuumus tegi ikka oma töö, nii et ainult esimene laul on mängitav. Kahju, kuid eks ma kunagi kõik uuesti ostan :)
Olgu, ma koon edasi ja vaatan, kuidas Julian siin vana Indiana Jonesi mänguga nostalgitseb. Nunnu!
Wednesday, December 14, 2011
Wo seid ihr, Weihnachten?
On 14. detsember ja õuekraadid pole siiani alla nulli läinud. Vähemalt mitte päeval. Sajab ja sajab ja sajab. Ja siis sajab veel natuke. Vihma, mitte lund.
Esmaspäeval organiseerisime Kapitos (keeltekoolis) jõulukinkide jagamise. Wichteln, nagu neile siin öelda meeldib. Laud oli lookas isetehtud toitudest ja lõbus oli ka. :)
Pühapäeval käisime ühel heategevuskontserdil, mis oli Münsteri ladina-ameerika kogukonna poolt korraldatud. Mul Alfredo lööb seal aktiivselt kaasa ja kutsus siis meid ka. Sissepääsuks antud 4 eurot inimese kohta läks siis Peruu laste aitamiseks. Hispaaniakeelne muusika meeldib mulle tõesti. Kuigi suures osas on laulude teema kaotatud armastus, poeb hinge küll.
Eelmisel nädalal muutus rongides nii mõndagi. Kuna ma sõidan igapäevaselt rongiga, mille marsruudiks on Enschede (Holland) - Münster, siis ütles alati üks meeldiv ja mahe naishääl enne iga peatust selle nime mõlemas keeles. Ütles ka kummalt poolt rongi väljuma peab, aga ainult saksa keeles. Nädalavahetusest on aga naishääl asendatud nooremapoolse meeshäälega, mis hollandi keelt teistmoodi hääldab ning väljumist kahes keeles juhatab. Ainus viga on nüüd see, et automaatne teadaanne tihti poole pealt katkeb või siis mõnes peatuses hollandikeelse info välja jätab. Või siis ei ilmu terve teadaanne üldse. Eile näiteks sõitsin Münsterist koju ning teadaandeid hakkas kõlaritest tulema alles enne minu peatust, selleks ajaks olin juba umbes 35 minutit sõitnud. Liikuvast infotabloost ma ei räägigi. See töötab ka siis, kui tahab. Kuigi ka seda on muudetud: nimelt näitab see nüüd väljumise suunda ka. Üleüldse on mul tunne, et tervel maailmal on sakslaste täpsusest vale arusaam :P
Eelmise nädala suurim saavutus : leidsin viimaks oma lemmikleiva siin. Võttis ikka üle aasta aega, aga LÕPUKS. Ma ei mäleta üldse, kuna viimati valmispakitud leiba sõin. Me ikka ostame värsket. Neid jubedaid kukleid ei osta, teevad paksuks ja ei maitse ka. Olgugi, et kõik "väga tervislikud" sakslased, kes ainult BIO-kaupu ostavad, end neist täis pugivad. Nädalast nädalasse. Irooniline? Ma ütleks, et tüüpiline :P
Kaks päeva veel, siis on mul jõuluvaheaeg. Saan hakata pühadeks ette valmistama (näiteks jõululaupäeva söögid jne) ja ehk ka vannituba ümber organiseerima, eks näis.
Olgu, hvatit. Pean hakkama süüa tegema, prints tuleb koju, 12 tundi õppimist ei ole normaalne, aga tere tulemast ülikooli, eks :)
Arrivederci ja pe curind!
Esmaspäeval organiseerisime Kapitos (keeltekoolis) jõulukinkide jagamise. Wichteln, nagu neile siin öelda meeldib. Laud oli lookas isetehtud toitudest ja lõbus oli ka. :)
Pühapäeval käisime ühel heategevuskontserdil, mis oli Münsteri ladina-ameerika kogukonna poolt korraldatud. Mul Alfredo lööb seal aktiivselt kaasa ja kutsus siis meid ka. Sissepääsuks antud 4 eurot inimese kohta läks siis Peruu laste aitamiseks. Hispaaniakeelne muusika meeldib mulle tõesti. Kuigi suures osas on laulude teema kaotatud armastus, poeb hinge küll.
Eelmisel nädalal muutus rongides nii mõndagi. Kuna ma sõidan igapäevaselt rongiga, mille marsruudiks on Enschede (Holland) - Münster, siis ütles alati üks meeldiv ja mahe naishääl enne iga peatust selle nime mõlemas keeles. Ütles ka kummalt poolt rongi väljuma peab, aga ainult saksa keeles. Nädalavahetusest on aga naishääl asendatud nooremapoolse meeshäälega, mis hollandi keelt teistmoodi hääldab ning väljumist kahes keeles juhatab. Ainus viga on nüüd see, et automaatne teadaanne tihti poole pealt katkeb või siis mõnes peatuses hollandikeelse info välja jätab. Või siis ei ilmu terve teadaanne üldse. Eile näiteks sõitsin Münsterist koju ning teadaandeid hakkas kõlaritest tulema alles enne minu peatust, selleks ajaks olin juba umbes 35 minutit sõitnud. Liikuvast infotabloost ma ei räägigi. See töötab ka siis, kui tahab. Kuigi ka seda on muudetud: nimelt näitab see nüüd väljumise suunda ka. Üleüldse on mul tunne, et tervel maailmal on sakslaste täpsusest vale arusaam :P
Eelmise nädala suurim saavutus : leidsin viimaks oma lemmikleiva siin. Võttis ikka üle aasta aega, aga LÕPUKS. Ma ei mäleta üldse, kuna viimati valmispakitud leiba sõin. Me ikka ostame värsket. Neid jubedaid kukleid ei osta, teevad paksuks ja ei maitse ka. Olgugi, et kõik "väga tervislikud" sakslased, kes ainult BIO-kaupu ostavad, end neist täis pugivad. Nädalast nädalasse. Irooniline? Ma ütleks, et tüüpiline :P
Kaks päeva veel, siis on mul jõuluvaheaeg. Saan hakata pühadeks ette valmistama (näiteks jõululaupäeva söögid jne) ja ehk ka vannituba ümber organiseerima, eks näis.
Olgu, hvatit. Pean hakkama süüa tegema, prints tuleb koju, 12 tundi õppimist ei ole normaalne, aga tere tulemast ülikooli, eks :)
Arrivederci ja pe curind!
Tuesday, December 6, 2011
Tahtsin kommenteerida ühte "artiklit", mida ma Postimehe koduleheküljel lugesin. Artiklis oli kirjas, et viidi läbi mingisugune uurimus (millest muidugi ei mina ega mu lähikondlased midagi kuulnud pole, nagu alati igat sorti "uurimustega", alati küsitletakse "neid teisi"), millest tuli välja, et Eestis on rohkem rasvunud naisi kui Saksamaal. Lihtsalt näitena. Mina küll aru ei saa, kuidas see nii olla saab. Olgu, elan lääne-Saksamaal ja äkki siin t6esti ongi pooled saksa rahvusest naisterahvad ülekaalulised, ehk Baierimaal v6i Berliinis nii pole. Kuid hämmingusse ajas küll. Ausaltöeldes näen mina siin iga päev tänaval palju rohkem ülekaalulisi kui Tallinnas. See oli üks esimesi asju, mida ma siia kolides märkasin.
Teine asi oli see, kui ebanaiselikud saksa naised on. Matkasaapad ja tossud, taljeni teksad, jubedad 90ndatel popid olnud mini-seljakotid ja lühikesed mehised soengud. Naiselikkust lisavad tänavale ilusad türgi päritolu neiud, neid on tihtipeale ikka tore vaadata. Aga ammu teada, et sakslased mugavad on.
Olgu, see oli praegune kiire kommentaar, sest tuli järsku meelde.
Vaatan kohutavat saksa televisiooni edasi. :P
Teine asi oli see, kui ebanaiselikud saksa naised on. Matkasaapad ja tossud, taljeni teksad, jubedad 90ndatel popid olnud mini-seljakotid ja lühikesed mehised soengud. Naiselikkust lisavad tänavale ilusad türgi päritolu neiud, neid on tihtipeale ikka tore vaadata. Aga ammu teada, et sakslased mugavad on.
Olgu, see oli praegune kiire kommentaar, sest tuli järsku meelde.
Vaatan kohutavat saksa televisiooni edasi. :P
Sunday, December 4, 2011
Üks nädal lähemale
Ütlen kohe esimese asjana ära, et eelmises postituses mainitud advendiküünalde alus sai täna uue "kasuka". Viimase nädala jooksul ilmus paar probleemi. Probleem 1: kass hakkas liiga palju selle vastu huvi tundma; probleem 2: okkad otsustasid küljest ära kukkuda. Nii ükshaaval ja vahel ka korraga. Ära nad igastahes tulid ja ilma okasteta nägi see lauakaunistus kuidagi eriti kurb välja. Mis siis ikka, uuesti oksaraksu, seekord teistsuguse kuuse juurde. Ja mis selgus - Julian tunneb mitut erinevat kuusepuu sorti, üllatus missugune. Nii v6ib temast ju isegi asja saada :)
Kass muutub iga kuuga aina kummalisemaks. Nüüd joob vett nii, et pistab käpa vette ja siis limpsib käppa. Ei tea, kas see on ehk laiskus v6i mis. Arusaadav muidugi, ega kass kummardama peagi. Ja kui vesi suhu ei jookse, siis tuleb muu variant välja m6elda. Nutikas. Kräunub küll palju, eks nüüd ongi 6ige aeg arstile aeg kirja panna. Eks näis, ootame ehk j6ulud ära, pühade ajal kassi traumeerima ei hakka just, hehe.
Olen tihti m6elnud sellele, et kui ebaloogilised sakslased on. Näen seda aeg-ajalt, aga no k6ige suurem absurdsus on (minu, kui p6hjamaalase jaoks) see, et nende arvates on vaja 6htuti jooksmas käies endale igasugused vilkuvad vidinad külge riputada ja kleepida ja 6mmelda, aga niisama linnavahel pimedas käies ei pea auto sind nägema. 6htuti ilma funktsioneeriva tuleta rattaga s6ites saad politseilt trahvi, aga helkureid keegi peale lasteaialaste ja tervisesportlaste ei kanna. Kui küsin, siis öeldakse, et see ju lastele. No eks. Koolis mult venelased on küsinud küll, et mis mul mantli küljes ripub. Seda ma väga ei imesta, sest kord on isegi Peterburgi miilitsad seda mult uudistanud. Vabandust, aga mina teen k6ik enda elu kaitsmiseks. Et hiljem ei saaks ei mina ega keegi teine öelda, et "oleks ju v6inud". Minul ripub küljes jänku, printsil p6der. Pätsas mult ära, sest kaotas enda oma kes-teab-kuhu.
Kaotamisest rääkides - mu k6ige ilusamad ja armsamad kindad on kadunud! Nüüd pean uued tegema. Täna tegin esimese, eks homme tuleb teine ka järgi. Enne j6ule tuleb üldse palju projekte ette v6tta, millegipärast on pühadeaeg alati kiire. "Ämm" tellis pajalappe ja müslikausse, Juliani kursa6de koti.. unustan tihti ära, et pühad peaksid rahulikud olema. Aga kui mul nädala aja pärast B2 test on ja Passiv järelkordamist ja kaebekirjad kirjutamist vajavad, siis ei leidu aega just väga "puhkamiseks". Aga kui see tehtud, siis saab rahulikumalt pühi v6tta, sööke plaanida ja piparkoogitainast valmistada. Küll siis j6uab :)
Olge paid ja teeme k6ik koos lumetantsu homme, et l6ppude l6puks see talv ka tuleks. Mul on sügisest lihtsalt nii k6rini juba. :P
Bis dann, Süßen!
Kass muutub iga kuuga aina kummalisemaks. Nüüd joob vett nii, et pistab käpa vette ja siis limpsib käppa. Ei tea, kas see on ehk laiskus v6i mis. Arusaadav muidugi, ega kass kummardama peagi. Ja kui vesi suhu ei jookse, siis tuleb muu variant välja m6elda. Nutikas. Kräunub küll palju, eks nüüd ongi 6ige aeg arstile aeg kirja panna. Eks näis, ootame ehk j6ulud ära, pühade ajal kassi traumeerima ei hakka just, hehe.
Olen tihti m6elnud sellele, et kui ebaloogilised sakslased on. Näen seda aeg-ajalt, aga no k6ige suurem absurdsus on (minu, kui p6hjamaalase jaoks) see, et nende arvates on vaja 6htuti jooksmas käies endale igasugused vilkuvad vidinad külge riputada ja kleepida ja 6mmelda, aga niisama linnavahel pimedas käies ei pea auto sind nägema. 6htuti ilma funktsioneeriva tuleta rattaga s6ites saad politseilt trahvi, aga helkureid keegi peale lasteaialaste ja tervisesportlaste ei kanna. Kui küsin, siis öeldakse, et see ju lastele. No eks. Koolis mult venelased on küsinud küll, et mis mul mantli küljes ripub. Seda ma väga ei imesta, sest kord on isegi Peterburgi miilitsad seda mult uudistanud. Vabandust, aga mina teen k6ik enda elu kaitsmiseks. Et hiljem ei saaks ei mina ega keegi teine öelda, et "oleks ju v6inud". Minul ripub küljes jänku, printsil p6der. Pätsas mult ära, sest kaotas enda oma kes-teab-kuhu.
Kaotamisest rääkides - mu k6ige ilusamad ja armsamad kindad on kadunud! Nüüd pean uued tegema. Täna tegin esimese, eks homme tuleb teine ka järgi. Enne j6ule tuleb üldse palju projekte ette v6tta, millegipärast on pühadeaeg alati kiire. "Ämm" tellis pajalappe ja müslikausse, Juliani kursa6de koti.. unustan tihti ära, et pühad peaksid rahulikud olema. Aga kui mul nädala aja pärast B2 test on ja Passiv järelkordamist ja kaebekirjad kirjutamist vajavad, siis ei leidu aega just väga "puhkamiseks". Aga kui see tehtud, siis saab rahulikumalt pühi v6tta, sööke plaanida ja piparkoogitainast valmistada. Küll siis j6uab :)
Olge paid ja teeme k6ik koos lumetantsu homme, et l6ppude l6puks see talv ka tuleks. Mul on sügisest lihtsalt nii k6rini juba. :P
Bis dann, Süßen!
Sunday, November 27, 2011
Adventzeit beginnt.
Rahulikku esimest adventi!Tormas ja sadas vihma, kuid lõpuks tuli sinine taevas peidust välja ja aknad kuivasid ära. Viimaks sain pimeduse saabudes esimese küünla põlema panna ja õige tasapisi pühadele teed näidata.
Eelmisel nädalavahetusel käisime metsas oksa-raksus ja nii sain ma ühe tagasihoidliku advendiküünalde aluse valmis. Was für ein schöner Adventskranz! Olgugi, et see päris "kranz" pole. Nii sobib ka. Nüüd hoiame kõik koos pöialt, et kass seda ära ei söö. :)
Wednesday, November 9, 2011
Durch den Nebel, im Dunkel
Oi kuidas mulle meeldib koju sõites põllul hirvi söömas näha. Olgugi, et ma elu lõpuni suurlinna-tüdrukuks jään, "maal" elada on aeg-ajalt ikka väga hea. Steinfurt pole ju küla, kuid ma elan linna ääres, linnaosas kus inimesed enamasti eramajades elavad. Minu tänava tagant algavad aga põllud ja farmid. Seetõttu on õhk tihtipeale sõnnikune, aga siis tõmbame kopsud täis ja ohkame pool-naljaga, et maal ongi värskem õhk. Kuigi, nagu kord öeldud, mina jään suurlinnainimeseks, ega ma siin kaua elada saa. Hea, et iga päev Münsteri vahet käin. :)
Mõtlesime Eesti-reisi planeerida, aga absoluutselt ei saa ette mõelda, sest igal vaheajal peab Julian midagi tegema. Kevadvaheajal 5 nädalat praktikat, suvevaheajal (mis algab juuli lõpus) samuti 5 nädalat praktikat pluss paar uurimustööd ja referaati.. Sel suvel pidi 3 uurimustööd tegema näiteks. Ja kuna peaks siis üks tudeng puhkama? Meil on suveks suuremaid ja väiksemaid plaane, aga kõik peab ootama kuni kevadeni, mil Julian rohkem teab. Pluss võib-olla pean ma ka 3 kuud praktikat tegema, see selgub mais alles. Lennupiletid jõuludeks on ka juba kallid, sest magasin õige aja maha. Töötuna ju nende eest ei maksa. Ohjah, eks näis :) Me saame alati hakkama.
Tahaks reedel Kölni minna, sest 11.11 kell 11:11 algab karnevaliaeg just seal. Suuuuuur pidu. Aga kuna mul pole kostüümi (mis seal lausa hädavajalik on) ega ka ideed ega piisavalt ressursse, siis otsustasin sel korral vahele jätta. Alati on võimalik järgmisel aastal minna :)
Täna pean vist poole ööni kodutöid tegema ja perepea tuleb ka alles kell üheksa. Seega, ilusat kolmapäevaõhtut!
Bis bald!
Mõtlesime Eesti-reisi planeerida, aga absoluutselt ei saa ette mõelda, sest igal vaheajal peab Julian midagi tegema. Kevadvaheajal 5 nädalat praktikat, suvevaheajal (mis algab juuli lõpus) samuti 5 nädalat praktikat pluss paar uurimustööd ja referaati.. Sel suvel pidi 3 uurimustööd tegema näiteks. Ja kuna peaks siis üks tudeng puhkama? Meil on suveks suuremaid ja väiksemaid plaane, aga kõik peab ootama kuni kevadeni, mil Julian rohkem teab. Pluss võib-olla pean ma ka 3 kuud praktikat tegema, see selgub mais alles. Lennupiletid jõuludeks on ka juba kallid, sest magasin õige aja maha. Töötuna ju nende eest ei maksa. Ohjah, eks näis :) Me saame alati hakkama.
Tahaks reedel Kölni minna, sest 11.11 kell 11:11 algab karnevaliaeg just seal. Suuuuuur pidu. Aga kuna mul pole kostüümi (mis seal lausa hädavajalik on) ega ka ideed ega piisavalt ressursse, siis otsustasin sel korral vahele jätta. Alati on võimalik järgmisel aastal minna :)
Täna pean vist poole ööni kodutöid tegema ja perepea tuleb ka alles kell üheksa. Seega, ilusat kolmapäevaõhtut!
Bis bald!
Sunday, November 6, 2011
Pfannekuchen oder Eierkuchen..
Julian teeb elus esimest korda pannkooke. L6unaks. Ma ei m6ista neid sakslasi ka kunagi vist.
Pannkoogid on ALATI hommikusöök olnud, vähemalt pühapäeviti. Moldovas küll oli popp m6nikord ka l6unal v6i 6htul pannkoogikohvikusse minna. Kuid siis ka ei söödud neid magusa moosiga, ikka soolaseid. Br6nsa juustuga näiteks, mmmm....
Meil on 6ues teine vananaistesuvi. +20 kraadi ja päike paistab. Nagu ei olekski november. Lausa patt oleks terve päev kodus istuda, kuid eks näis. Julian peab tänasega referaadi valmis saama (siin peab referaadi ju 15-20 minutiliseks ettekandeks ka tegema) ja ma m6nest artiklist kokkuv6tte kirjutama. Vähemalt pääsen sellel nädalavahetusel esseest! Nimelt avastasin ma, et ma ainult esseid kirjutangi, mingitel imelikel teemadel, mis ei anna enda arvamuse avaldamiseks suurt v6imalust. Ja Denis (6petaja) on nii karm ka selles osas, ükskord juba ütles, et ma liiga "poeetiliselt" kirjutan, et keegi tänapäeval nii ei kirjuta. Okei. Neemele see küll koolis mingi probleem polnud ;) Aga ma ju tahan saksa keeles ka "loominguline" olla, mitte ainult kuivalt fakte ja argumente üles loetleda...
Kummaline on, et Itaalia uudistest räägitakse siin ainult Berlusconist ning peaaegu s6nagi sellest, et ajalooline Genova on mudalaviinide alla jäänud ja upub vaikselt. Monica (mu 6de) ütles, et neil seal p6hja pool sajab juba 4-5 päeva, lähedalasuvas Alessandrias on ka s6iduteed vee all, sest Po j6gi on kohe sealsamas. Vaadates neid videoid Genovast, oeh, see linn on ju nii ilus! Ja nüüd on tänavad muda t6ttu blokeeritud, juba 6-7 inimest surnud (sealhulgas üks naine oma kahe lapsega). Veevool on nii tugev, et viib endaga lausa prügikaste ja autosid kaasa. Mis siis inimestest...
Ahjaa, mis mind närvi ajab. V6i siis isegi rohkem kui närvi (tegelt loogish, sest lääne-Euroopa ei istu mulle üldse). Uudistes räägiti paar päeva tagasi, et iga kuues sakslane on VAENE. Ja mida tähendab "vaene" nende jaoks? Inimene, kes teenib alla 940 euro kuus. Ma hakkasin läkastama peaaegu. Ja ma arvan, et ei pea kommenteerima.. ütlen vaid, et satun tihti kohalike noortega vaidlusse, sest nad virisevad, et neil pole raha uuemat iPhone´i v6i autot osta. Ja "loomulikult" ei aita vanemad neid piisavalt. Vabandust, aga ma olen liiga vana, et oma vanematelt raha küsida ja sellise jutu peale ma lihtsalt pööran selja.
Oeh, mina sobin ikka ida-Euroopasse, Moldova, Ukraina kanti. Jah, just. Seal ei virise keegi, et nad piisavalt rikkad pole. Neil kas on raha v6i ei ole, ning kui ei ole, siis saavad ikka hakkama. Nagu me alati hakkama oleme saanud. Sakslased on kummalisel kombel rasked ajad ära unustanud. Ka vanemad inimesed, kes lausa kaks s6da üle elanud on, ka nemad virisevad, et ei saa piisavalt pensioni. V6rdluseks, Juliani vanaema saab üle 800 euro kuus, ei pea üüri maksma ja elab üksi. Minu ema ei saa isegi 300 eurot pensioni. Kus on loogika? :)
Okei, Julian sai oma imelike pannkookidega valmis. Ma ütleks, et pigem tavaline omlett. Jahuga. Eks ma nüüd teen vingus näo pähe ja proovin ära.
Tschüssi!
Pannkoogid on ALATI hommikusöök olnud, vähemalt pühapäeviti. Moldovas küll oli popp m6nikord ka l6unal v6i 6htul pannkoogikohvikusse minna. Kuid siis ka ei söödud neid magusa moosiga, ikka soolaseid. Br6nsa juustuga näiteks, mmmm....
Meil on 6ues teine vananaistesuvi. +20 kraadi ja päike paistab. Nagu ei olekski november. Lausa patt oleks terve päev kodus istuda, kuid eks näis. Julian peab tänasega referaadi valmis saama (siin peab referaadi ju 15-20 minutiliseks ettekandeks ka tegema) ja ma m6nest artiklist kokkuv6tte kirjutama. Vähemalt pääsen sellel nädalavahetusel esseest! Nimelt avastasin ma, et ma ainult esseid kirjutangi, mingitel imelikel teemadel, mis ei anna enda arvamuse avaldamiseks suurt v6imalust. Ja Denis (6petaja) on nii karm ka selles osas, ükskord juba ütles, et ma liiga "poeetiliselt" kirjutan, et keegi tänapäeval nii ei kirjuta. Okei. Neemele see küll koolis mingi probleem polnud ;) Aga ma ju tahan saksa keeles ka "loominguline" olla, mitte ainult kuivalt fakte ja argumente üles loetleda...
Kummaline on, et Itaalia uudistest räägitakse siin ainult Berlusconist ning peaaegu s6nagi sellest, et ajalooline Genova on mudalaviinide alla jäänud ja upub vaikselt. Monica (mu 6de) ütles, et neil seal p6hja pool sajab juba 4-5 päeva, lähedalasuvas Alessandrias on ka s6iduteed vee all, sest Po j6gi on kohe sealsamas. Vaadates neid videoid Genovast, oeh, see linn on ju nii ilus! Ja nüüd on tänavad muda t6ttu blokeeritud, juba 6-7 inimest surnud (sealhulgas üks naine oma kahe lapsega). Veevool on nii tugev, et viib endaga lausa prügikaste ja autosid kaasa. Mis siis inimestest...
Ahjaa, mis mind närvi ajab. V6i siis isegi rohkem kui närvi (tegelt loogish, sest lääne-Euroopa ei istu mulle üldse). Uudistes räägiti paar päeva tagasi, et iga kuues sakslane on VAENE. Ja mida tähendab "vaene" nende jaoks? Inimene, kes teenib alla 940 euro kuus. Ma hakkasin läkastama peaaegu. Ja ma arvan, et ei pea kommenteerima.. ütlen vaid, et satun tihti kohalike noortega vaidlusse, sest nad virisevad, et neil pole raha uuemat iPhone´i v6i autot osta. Ja "loomulikult" ei aita vanemad neid piisavalt. Vabandust, aga ma olen liiga vana, et oma vanematelt raha küsida ja sellise jutu peale ma lihtsalt pööran selja.
Oeh, mina sobin ikka ida-Euroopasse, Moldova, Ukraina kanti. Jah, just. Seal ei virise keegi, et nad piisavalt rikkad pole. Neil kas on raha v6i ei ole, ning kui ei ole, siis saavad ikka hakkama. Nagu me alati hakkama oleme saanud. Sakslased on kummalisel kombel rasked ajad ära unustanud. Ka vanemad inimesed, kes lausa kaks s6da üle elanud on, ka nemad virisevad, et ei saa piisavalt pensioni. V6rdluseks, Juliani vanaema saab üle 800 euro kuus, ei pea üüri maksma ja elab üksi. Minu ema ei saa isegi 300 eurot pensioni. Kus on loogika? :)
Okei, Julian sai oma imelike pannkookidega valmis. Ma ütleks, et pigem tavaline omlett. Jahuga. Eks ma nüüd teen vingus näo pähe ja proovin ära.
Tschüssi!
Monday, October 31, 2011
Zeig mir wie du tantzt!
Oktoobrikuu viimane postitus.
Täna ütlen ainult, kuidas mind jätkuvalt üllatab, et peole/klubisse minnes mina ainus naisterahvas olen, kes kontsakingi kannab. JA kui ma üldse kedagi kontsadega näen, siis üldjuhul ei oska see naine küll nendega midagi peale hakata. K6nnivad nagu kured.
Ega ma just iga päev ju tikk-kontsi alla pane, aga mulle tundub kuidagi loogiline, et naisterahvad aeg-ajalt naiselikemaid kingi kannavad. Aga ei, siin on naised nagu mehed - karused ja ümmargused, kannavad ainult tosse v6i matkasaapaid ja väikeseid ülin6medaid seljakotte (neid, mis 90ndatel moes olid).
Üleeile käisin Halloweeni-teemalisel peol ühes suuuures rokiklubis, viimaks lasti seal ka m6istlikku muusikat :) Ja samal 6htul kuulsin kuulujutte Fanta-koogist. Nüüd olen ma üpriski elevil, et mis see siis täpselt on. S6brants lubas mulle retsepti anda, pidavat üks neist "tassikookidest" olema, kus k6ike tassijagu sees on.
Aga homse puhul teen ma kaneeli-6unasiidri-rulle, njämm.
Midagi tahtsin veel öelda, aga unustasin nüüd täitsa ära. Äkki tuleb homme meelde.
Seni aga värvilist novembrikuu algust!
P.S. Meil on viimastel päevadel +17 olnud!
Ahjaa, ja kui äge ma olen, et barmenilt tasuta 6lle välja nurusin! (Polnud küll mulle, aga siiski)
Täna ütlen ainult, kuidas mind jätkuvalt üllatab, et peole/klubisse minnes mina ainus naisterahvas olen, kes kontsakingi kannab. JA kui ma üldse kedagi kontsadega näen, siis üldjuhul ei oska see naine küll nendega midagi peale hakata. K6nnivad nagu kured.
Ega ma just iga päev ju tikk-kontsi alla pane, aga mulle tundub kuidagi loogiline, et naisterahvad aeg-ajalt naiselikemaid kingi kannavad. Aga ei, siin on naised nagu mehed - karused ja ümmargused, kannavad ainult tosse v6i matkasaapaid ja väikeseid ülin6medaid seljakotte (neid, mis 90ndatel moes olid).
Üleeile käisin Halloweeni-teemalisel peol ühes suuuures rokiklubis, viimaks lasti seal ka m6istlikku muusikat :) Ja samal 6htul kuulsin kuulujutte Fanta-koogist. Nüüd olen ma üpriski elevil, et mis see siis täpselt on. S6brants lubas mulle retsepti anda, pidavat üks neist "tassikookidest" olema, kus k6ike tassijagu sees on.
Aga homse puhul teen ma kaneeli-6unasiidri-rulle, njämm.
Midagi tahtsin veel öelda, aga unustasin nüüd täitsa ära. Äkki tuleb homme meelde.
Seni aga värvilist novembrikuu algust!
P.S. Meil on viimastel päevadel +17 olnud!
Ahjaa, ja kui äge ma olen, et barmenilt tasuta 6lle välja nurusin! (Polnud küll mulle, aga siiski)
Wednesday, October 19, 2011
´schwilljetzsowatvonschokolade!
Täna tuli esimest korda pähe m6te, et ENAM MA EI VIITSI. Jalutasin Juan Carlosega (mu uus ekuadori "kavaler", kes mind kohe täna naiseks v6tta tahaks, haha) rongijaama ja me lubasime üksteisel natuke viriseda. Tema selle üle, et tal ei ole aega piisavalt magada ja mina siis selle üle, et ma absoluutselt ei viitsi kodus rohkem saksa keelt 6ppida, kuigi ma seda just tegema peaksin. Mul puudub see intensiivkursus, mis teistel eelnevalt juba tehtud. Ja ega ma just 7ndast klassist midagi mäleta ka. Nii p6hineb minu saksa keel p6hiliselt sellele, mis ma siin rääkides-kuuldes 6ppinud olen. Aga ma pean enda üle uhke olema, sest sain tugevamale kursusele isegi ilma eelneva intensiivse 6ppeta. ;) Kuigi jah, reeglitest veel piisavalt ei tea, aga keeletunne tuleb tihti appi.
Nädalavahetusel käisin oma keeltekooliga Kölnis. Kapito korraldab aeg-ajalt väljas6ite ja iga päev erinevaid üritusi (vahvlite küpsetamine, foneetikatunnid, keegel jne). Kölni läks meid kokku vist lausa 53 väljamaalast erinevatelt keeletasemetelt. Minu grupist veel kolm.
Nädalavahetusel käisin oma keeltekooliga Kölnis. Kapito korraldab aeg-ajalt väljas6ite ja iga päev erinevaid üritusi (vahvlite küpsetamine, foneetikatunnid, keegel jne). Kölni läks meid kokku vist lausa 53 väljamaalast erinevatelt keeletasemetelt. Minu grupist veel kolm.
Köln ise oli päris kena, kahju ainult, et ta kunagi mahapommitatud sai. Nii ei ole vanadest majadest peaaegu midagi alles, k6ik on pärast s6da uuesti üles ehitatud. Ilm oli jube tuuline ja tuul ise jube külm. Sai toomkiriku tippu ronitud ja šokolaadi muuseumis käidud. Viimasest t6in kaasa aga, üllatus-üllatus, kummikomme ja suure lutsukommi. Ja Kölni-teemalise 6lleklaasi. Sest Kölnis juuakse peaaegu ainult 6lut, mida kutsutakse Kölsch. Samuti on neil suur rivaalitsemine Düsseldorfiga, m6lemaid ühendab Rheini j6gi, mida mööda praamiga ühest linnast teise saab. Kokkuv6ttes ütleks, et eks ma külastan seda kuulsat toomikirku-linna veel. Enamasti sellepärast, et Julian mulle ajalugu seal seletada oskab :D
Saturday, October 8, 2011
Ein wenig übers Essen..
Toidust veel veidi. Tüüpiline on süüa friikaid majoneesiga ja sinna juurde praevorsti leiva ja sinepiga. Igal laadal-turul ja väliüritusel on putkad püsti iga nurga peal, muudkui osta ja söö end paksuks. See pluss pidevat saiakesed võivad vabalt olla põhjuseks, miks siin rohkem ülekaalulisi naisi on... "Currywurst" on siiski veidi parem, kui järgmine kord näen, teen pilti.
Meil on tihtipeale probleeme leiva ära söömisega. Kuna sakslased otseselt leiba nii palju ei söögi, siis ei ole Julian ka sellega väga harjunud. Siin süüakse ju rohkem saiakesi ja kukleid (Brötchen). Nii ma siis otsustasin, et kui suurem kogus leiba mõneks ajaks seisma on jäänud, siis teen pigem küüslauguleivakesi. Nii ei lähe leib raisku ja midagi head näksimiseks on ka olemas :)
Üks päev otsustasime Oktoberfesti auks midagi Baierimaale tüüpilist süüa. Ütlen kohe ausalt välja, et "Weißwürstchen-id" on minu arvates lihtsalt kohutavalt vastikud, aga see-eest soolased kringlikesed ("Brezels") võiga on täitsa head. Ja see sinep pole ka mu teema, olgugi, et see magus on. Jube hea, et ma ikka lõunapool ei ela.Ühest väga heast "rahvuslikust" toidust panin pildi juba üle-eelmisesse postitusse. Reibekuchen - meie jaoks ehk kartulipannkoogid. Ja enamasti süüakse neid ühte teatud sorti õunamoosiga. Alguses pani see mind küll kulmu kortsutama, et kuidas sööd midagi soolast magusaga, aga nad on nii head! Rasvased küll, aga kui ainult paar korda aastas süüa, siis võib ikka ;)
Nur ein bisschen erkältet?
Eelmisel nädalavahetusel lõid soojakraadid lausa +27-ni välja. Veel esmaspäeval oli super soe, käisin linnas suvekleidiga, 3.oktoobril. Ent nii kähku kui see Altweibersommer tuli, nii ta ka läks. Juba teisipäeval sadas vihma, oli pilves ja tuul tõmbas igast tänavanurgast. Töönädala lõpupoole läks veelgi hullemaks. Iseenesest pole ju +16 külm, aga kui sealjuures ka päev otsa sajab ja puhub, siis saab kokku üks mõnus sügisene ilm. "Mõnus" on siinkohal muidugi iroonia. Irooniline on ka see, et just siis kui ilm viimaseid suvepäevi lubas, oli meie perepea (ma loen ennast ja kassi ta pereks ju) koleda külmetusega siruli maas. Täpselt viis päeva hiljem, reedel, niitis see kole tuuline-vihmane Saksamaa Herbst mind jalust. Eile koolis oli küll poolsurnu tunne, aga õnneks sain kohe rongile istuda ja koju kuuma teed ja jalavanni tegema tulla. Suur tänu nädalavahetuse eest :) Eks näis kuidas mu nädalavahetuse projektid sujuvad, pea on paks ja nina tilgub. Heh, viimati olin haige kaks aastat tagasi, Moldovas. :D
Koolis läheb hästi, meil kaks keeleõpetajat - suurepärased. Detsembriks peame B2 tasemega hakkama saada, et jaanuarist C1 ette võtta. Veidi hirmutav ju on, eriti kuna meie tunnid rohkem nagu pärastlõunased komöödiad on, aga küll me hakkama saame. Kursusekaaslased on lihtsalt vinged ja mul ei möödu tundigi ilma südamest naermata.
Nii möödaminnes tahtsin mainida, et õunakilo on siin kallis. Peast ei mäletagi, aga ikka rohkem kui Eestis. Korra ostsin paar kilo, et õunakooki ja -moosi teha. Rohkem vist ei viitsi osta :)
Kui nüüd raha piisavalt oleks, lendaks nädalavahetuseks Moldovasse, meid on nimelt pulma kutsutud. Ja moldova pulm on midagi, mida peaks vähemalt kord elus ikka nägema. Ehk jõuame veel kunagi :)
Okei, ma teen endale uue kuuma tee, sest see Erkältung on jube tüütu ja siis loodetavasti teen projektiga "vannitoakapp" algust.
Arrivederci!
Koolis läheb hästi, meil kaks keeleõpetajat - suurepärased. Detsembriks peame B2 tasemega hakkama saada, et jaanuarist C1 ette võtta. Veidi hirmutav ju on, eriti kuna meie tunnid rohkem nagu pärastlõunased komöödiad on, aga küll me hakkama saame. Kursusekaaslased on lihtsalt vinged ja mul ei möödu tundigi ilma südamest naermata.
Nii möödaminnes tahtsin mainida, et õunakilo on siin kallis. Peast ei mäletagi, aga ikka rohkem kui Eestis. Korra ostsin paar kilo, et õunakooki ja -moosi teha. Rohkem vist ei viitsi osta :)
Kui nüüd raha piisavalt oleks, lendaks nädalavahetuseks Moldovasse, meid on nimelt pulma kutsutud. Ja moldova pulm on midagi, mida peaks vähemalt kord elus ikka nägema. Ehk jõuame veel kunagi :)
Okei, ma teen endale uue kuuma tee, sest see Erkältung on jube tüütu ja siis loodetavasti teen projektiga "vannitoakapp" algust.
Arrivederci!
Monday, September 26, 2011
Deutsch macht Spass!
Pro7 on juba teist päeva Star Treki lainel ja laseb peaaegu 24h Kapten Kirki ja klingonite (v6i kuidas nad eesti keeles on?) seikluseid. K6ik Star Treki filmid - neid ikka jagub. Kordamööda lastakse planeete 6hku ja liigutakse hüperruumide vahel. See aga tähendab, et Julian on kodus olles teleka ette naelutatud. Väga hea, ma saan siis rahulikult käsitööasjadesse sukelduda :)
Kaks nädalavahetust olen kohalikke (ja mitte niiväga kohalikke) klubisid avastanud. Kui keegi teist kunagi Osnabrücki satub, siis Kleine Freiheit on päris hea. Me juhtusime sinna Rockabilly-teemalisel 6htul, kus tantsuplats oli täis vastavalt riietunud paare, kes tantsisid just nii nagu näiteks 50ndatel. Ise jalga keerutades oli ehk veidi häbigi kuna k6rval loopis üks geelitatud soengu, kitsaste teksaste ja muskleid näitava särgiga mees laia, täpilise kleidi ja lokirullisoenguga naisterahvast. Ei puudunud ka tulipunased huuled. Aga kuidagi väga vinge on m6elda, et need inimesed ei tee seda sellepärast, et ühel 6htul klubis lahedad välja näha, see on lihtsalt nende elustiil. Nad käivad igapäevaselt ka nii riides, rullivad oma juuksed üles ja käivad k6ik koos tantsimas. Ja meie aeg-ajalt m6tleme, kui tore oleks olnud elada m6nel muul ajal.. nemad on leidnud variandi kaks "aega" ühendada.
Teine klubi oli üks eriti alternatiivne urgas. 6lu 1 euro ja said peaaegu üksinda tantsida, sest läbi selle tossu niikuinii midagi ei näinud.
Kolmandas klubis käisime kohe esimesel 6htul, a la Grand Opening. Midagi väga suurejoonelist selles polnudki, kui vaid et jagati tasuta shampust. Klubi ise oli tehtud endisest spordiklubist. Märkimisväärne seal oli, et naiste tualetis oli peegel nii k6rgel, et mina ennast sealt kikivarvule t6usmata ei näinud. Asjaolu, et ma siiski üpriski lühike olen, ei tohiks ju mingit rolli mängida. Nii lihtsalt ei sobi :)
Uudiseid on mul ka. Täpselt nädal aega tagasi käisin keelekursuse "sisseastumistesti" tegemas. FH Münster maksab ainult 15 koha eest semestris ja kuna ma just nende kaudu minna tahtsin, siis oli närv sees. Ega ma ausaltöeldes midagi selleks 6ppinud ka, pärast küll kahetsesin kui nägin, et meid seal üle 30 on ja m6ned neist siin juba kauem kui paar aastat elanud. Aga üllatus-üllatus, läbi sain. Tänasest siis algas mu uus ja tore intensiivkursus tasemele B2 ja hiljem C1. Aprillis pean siis oma TestDaF´i ära tegema, enne seda aga selle suurepäraselt kandilise keele puhtalt selgeks saama.
Veelgi üllatavam oli avastada, et noor ja kena 19-aastane Grigori Tallinnast tuleb. Nii ma siis veetsin oma "vahetunni" temaga eesti-saksa-inglise-vene keeles segamini rääkides. Kursus ise on vägagi intensiivne, kolm korda nädalas on mul päevas 6 tundi saksa keelt. Trumbake üle, kui saate! Nüüd aga on mul uus probleem - ei saa enam tööl käia, sest minu vahetus ja üleüldse k6ik vahetused on just siis kui ma Münsteris olema pean. Seega tere tulemast jälle tööotsijate sekka, eksole. Ega lihtne pole, sest üür vaja ju maksta, aga me siin kahekesi (+ Tigger) oleme superkangelased, küll hakkama saame ;)
Soojad (+24 kraadi!) tervitused igavast Steinfurtist!
Kaks nädalavahetust olen kohalikke (ja mitte niiväga kohalikke) klubisid avastanud. Kui keegi teist kunagi Osnabrücki satub, siis Kleine Freiheit on päris hea. Me juhtusime sinna Rockabilly-teemalisel 6htul, kus tantsuplats oli täis vastavalt riietunud paare, kes tantsisid just nii nagu näiteks 50ndatel. Ise jalga keerutades oli ehk veidi häbigi kuna k6rval loopis üks geelitatud soengu, kitsaste teksaste ja muskleid näitava särgiga mees laia, täpilise kleidi ja lokirullisoenguga naisterahvast. Ei puudunud ka tulipunased huuled. Aga kuidagi väga vinge on m6elda, et need inimesed ei tee seda sellepärast, et ühel 6htul klubis lahedad välja näha, see on lihtsalt nende elustiil. Nad käivad igapäevaselt ka nii riides, rullivad oma juuksed üles ja käivad k6ik koos tantsimas. Ja meie aeg-ajalt m6tleme, kui tore oleks olnud elada m6nel muul ajal.. nemad on leidnud variandi kaks "aega" ühendada.
Teine klubi oli üks eriti alternatiivne urgas. 6lu 1 euro ja said peaaegu üksinda tantsida, sest läbi selle tossu niikuinii midagi ei näinud.
Kolmandas klubis käisime kohe esimesel 6htul, a la Grand Opening. Midagi väga suurejoonelist selles polnudki, kui vaid et jagati tasuta shampust. Klubi ise oli tehtud endisest spordiklubist. Märkimisväärne seal oli, et naiste tualetis oli peegel nii k6rgel, et mina ennast sealt kikivarvule t6usmata ei näinud. Asjaolu, et ma siiski üpriski lühike olen, ei tohiks ju mingit rolli mängida. Nii lihtsalt ei sobi :)
Uudiseid on mul ka. Täpselt nädal aega tagasi käisin keelekursuse "sisseastumistesti" tegemas. FH Münster maksab ainult 15 koha eest semestris ja kuna ma just nende kaudu minna tahtsin, siis oli närv sees. Ega ma ausaltöeldes midagi selleks 6ppinud ka, pärast küll kahetsesin kui nägin, et meid seal üle 30 on ja m6ned neist siin juba kauem kui paar aastat elanud. Aga üllatus-üllatus, läbi sain. Tänasest siis algas mu uus ja tore intensiivkursus tasemele B2 ja hiljem C1. Aprillis pean siis oma TestDaF´i ära tegema, enne seda aga selle suurepäraselt kandilise keele puhtalt selgeks saama.
Veelgi üllatavam oli avastada, et noor ja kena 19-aastane Grigori Tallinnast tuleb. Nii ma siis veetsin oma "vahetunni" temaga eesti-saksa-inglise-vene keeles segamini rääkides. Kursus ise on vägagi intensiivne, kolm korda nädalas on mul päevas 6 tundi saksa keelt. Trumbake üle, kui saate! Nüüd aga on mul uus probleem - ei saa enam tööl käia, sest minu vahetus ja üleüldse k6ik vahetused on just siis kui ma Münsteris olema pean. Seega tere tulemast jälle tööotsijate sekka, eksole. Ega lihtne pole, sest üür vaja ju maksta, aga me siin kahekesi (+ Tigger) oleme superkangelased, küll hakkama saame ;)
Soojad (+24 kraadi!) tervitused igavast Steinfurtist!
Friday, September 23, 2011
Sunday, September 11, 2011
Komm mit mir ins Abenteuerland.
Aastakese v6ttis aega, aga ma avastasin l6puks midagi vaimustavat, saksa stiilis portselan - (Geschirr mit) Zwiebelmuster. Toksige guuglisse sisse ja leiate sadu, kui mitte tuhandeid vasteid. Imeilus ja väga kallis. Kummaline, et tänapäeva noored siin ostavad pigem IKEAst kandilisi söögin6usid selle asemel, et vanaemalt endale muidu kapis tolmu koguvat serviisi lunida. Ma usun, et iga vanaema oleks 6nnelik, kui seda keegi kasutaks ja suguv6sas edasi annaks. Mida ma hetkel ei annaks, et mul vähemalt üks saksa vanaema oleks! Juliani vanaema nimekirjas olen viie lapselapse järel ehk kuues. :)
Ja kuna selle nädalavahetuse veetsime linnades nimega Soest ning Lippstadt, siis tean nüüd kindlalt, et mida rohkem l6una poole minna, seda ilusamad majad on.
Et oma hulgast basiilikus lahti saada enne kui kass k6ik nahka pistab, tegime portsu pestot. Ma vabandan juba ette ära k6igi itaallaste ees, et me seda miksris tegime. Nimelt selgus, et kellelgi siin lähistel pole uhmrit. Aga veelgi hullem oleks olnud basiilikum raisku minna lasta. :)
Ja kuna selle nädalavahetuse veetsime linnades nimega Soest ning Lippstadt, siis tean nüüd kindlalt, et mida rohkem l6una poole minna, seda ilusamad majad on.
Et oma hulgast basiilikus lahti saada enne kui kass k6ik nahka pistab, tegime portsu pestot. Ma vabandan juba ette ära k6igi itaallaste ees, et me seda miksris tegime. Nimelt selgus, et kellelgi siin lähistel pole uhmrit. Aga veelgi hullem oleks olnud basiilikum raisku minna lasta. :)
Friday, September 2, 2011
Laiskust ei saa välja vabandada
Terve suvi on mööda läinud. Ja ma tahaks lubada, et ma kirjutan k6ik takkajärgi üles, aga ei tee seda. Sest vaevalt, et ma mäletan k6ike.
Lühidalt öeldes: Mai kuus saime kiisupoja, juunis käisime Eestis (ka palju ägedaid seiklusi seal), juulis käis palju külalisi ja augustis käisime Prantsusmaal noortelaagrit (Freizeit) tegemas.
Ma annan nii poollubaduse, et panen siia pilte ja kirjutan ka üht-teist.
Homme aga on Juliani kodulinnas (Ibbenbüren) jälle Kirmes ja loomulikult peame minema. Ja kuna hommikul on meil jälle Trödelmarkt ja Schweinemarkt, siis peame ka paar tiiru linnas tegema. Varakult, enne kui k6ige vingemad asjad otsas on :)
Sel suvel sai selgeks, et mul on bratwurstidest ja coca-colast l6puks siiber. Aega v6ttis, aga l6puks viskas üle. Nüüd kui grillimine on, teen endale pigem "etwas mit Gemüse" v6i Frikadellen (mis on ju siin tegelikult täitsa tavalised lihapallikesed). Coca-colat pole ma aastaid joonud, aga kui Prantsusmaal olles nad ainult colat ja mullivett ostsid, siis olin sunnitud paar korda ka paar purki tühjendama. Muud ju lihtsalt polnud! Ja nüüd ei taha jällegi vähemalt kümme aastat :) Piisab.
Aga, kui aega ja viitsimist on, siis SIIN on pildid noortelaagrist ja küll jutt ka hiljem juurde tuleb.
Ma olen nii laisk! Uskumatu!
Aga vähemalt 6mblesin üle aasta aja midagi (sest sain sünnaks 6mblusmasina, jehuu). Kuigi peitelukku otsisin küll nagu n6ela heinakuhjast. L6puks selgus, et kardinapoes müüakse t6mblukke, vat siis.
Okei, veel üks Erdbeere-Sahne Tee ja siis tudile.
P.S. Kiisu on meil tore!
Lühidalt öeldes: Mai kuus saime kiisupoja, juunis käisime Eestis (ka palju ägedaid seiklusi seal), juulis käis palju külalisi ja augustis käisime Prantsusmaal noortelaagrit (Freizeit) tegemas.
Ma annan nii poollubaduse, et panen siia pilte ja kirjutan ka üht-teist.
Homme aga on Juliani kodulinnas (Ibbenbüren) jälle Kirmes ja loomulikult peame minema. Ja kuna hommikul on meil jälle Trödelmarkt ja Schweinemarkt, siis peame ka paar tiiru linnas tegema. Varakult, enne kui k6ige vingemad asjad otsas on :)
Sel suvel sai selgeks, et mul on bratwurstidest ja coca-colast l6puks siiber. Aega v6ttis, aga l6puks viskas üle. Nüüd kui grillimine on, teen endale pigem "etwas mit Gemüse" v6i Frikadellen (mis on ju siin tegelikult täitsa tavalised lihapallikesed). Coca-colat pole ma aastaid joonud, aga kui Prantsusmaal olles nad ainult colat ja mullivett ostsid, siis olin sunnitud paar korda ka paar purki tühjendama. Muud ju lihtsalt polnud! Ja nüüd ei taha jällegi vähemalt kümme aastat :) Piisab.
Aga, kui aega ja viitsimist on, siis SIIN on pildid noortelaagrist ja küll jutt ka hiljem juurde tuleb.
Ma olen nii laisk! Uskumatu!
Aga vähemalt 6mblesin üle aasta aja midagi (sest sain sünnaks 6mblusmasina, jehuu). Kuigi peitelukku otsisin küll nagu n6ela heinakuhjast. L6puks selgus, et kardinapoes müüakse t6mblukke, vat siis.
Okei, veel üks Erdbeere-Sahne Tee ja siis tudile.
P.S. Kiisu on meil tore!
Saturday, April 23, 2011
Einen brauchst Du auf dieser Welt,
der mit Dir weint und lacht,
einen, der unbeirrt zu Dir hält,
der Deine Probleme zu seinen macht.
Einen, der Deine Träume kennt,
Dir Deine Schwächen vergibt,
einen, der Dich beim Namen nennt
und froh ist, dass es Dich gibt.
Einen, der Dich in die Arme nimmt,
wenn eine Hoffnung zerbricht,
einen, der Deine Saiten stimmt.
Einen brauchst Du als Licht.
- Emmy Grund -
der mit Dir weint und lacht,
einen, der unbeirrt zu Dir hält,
der Deine Probleme zu seinen macht.
Einen, der Deine Träume kennt,
Dir Deine Schwächen vergibt,
einen, der Dich beim Namen nennt
und froh ist, dass es Dich gibt.
Einen, der Dich in die Arme nimmt,
wenn eine Hoffnung zerbricht,
einen, der Deine Saiten stimmt.
Einen brauchst Du als Licht.
- Emmy Grund -
Saturday, March 19, 2011
Jäätee Eestis
Uskuge v6i mitte, aga sakslastele oleme kui imemaa. Ajalehed ja uudised on täis lugusid, kuidas eestlased seal "kaugel p6hjas" autodega saartele s6idavad. Üle jää.
Panen endale ülesmärkimiseks ja meenutuseks siia m6ned lingid. Keda huvitab, v6ib lugeda, keda ei, jätku kahe silma vahele ;)
http://www.welt.de/reise/nah/article12586158/Estland-oeffnet-weltlaengste-Eisstrasse-fuer-Autoverkehr.html
Panen endale ülesmärkimiseks ja meenutuseks siia m6ned lingid. Keda huvitab, v6ib lugeda, keda ei, jätku kahe silma vahele ;)
http://www.welt.de/reise/nah/article12586158/Estland-oeffnet-weltlaengste-Eisstrasse-fuer-Autoverkehr.html
Wednesday, March 16, 2011
Karneval 2011
Pean eraldi mainima karnevali-hooaega, mis siin ringi tiirutas.
Tol nädalavahetusel kui Riin Raimoga siin käis, toimus k6ikjal karneval. Ja kui ma esialgu arvasin, et karneval on midagi ainult lastele, siis eksisin ma rängalt.
Tänavad on täis kostümeeritud ja kergelt vindiseid (m6ned rohkem, m6ned vähem) täiskasvanuid rohkemgi kui lapsi. Vähemalt pool rahvast v6tab seda üritust t6siselt ning erinevaid Super Mariosid ja veteneitseid v6ib ringi jalutamas kohata juba eelneval 6htul. Nö soojendust tegemas.
Laupäeval, 5.03, käisime me Osnabrückis, kus toimus Ossensamstag - nende nimetus tollele karnevalisele päevale. Rahvast oli murdu, tänavad täis katkiseid pudeleid ja mingeid kohutavaid laule (Stimmungsmusik - meeleolumuusika nende meelest) laulvaid smurfe. Külm oli ka. Ja otse meie ees oli mingi vanaproua oma s6brannadega, kelle kohta ma "daam" ei tahaks öelda, arvestades tema käitumist. Proua ise suitsetas nii, et tossupilv ümber meie, taarus edasi-tagasi nii, et isegi vähene hingamisruum kitsaks jäi. Tema üks s6branna istus k6nnitoe peal ja väga ei liigutanud ennast. Teine aga liikus nagu väike nirk rahva vahel mööda maad, et k6ik karnevalirongidelt visatud kommid ikka kätte saada. Kui muidu püüdsid lapsed enda kotikesi kommidest täis saada, siis leidus ka neid vanainimesi, kes lastega peaaegu ühe klaaskommi pärast v6itlusse oleksid asunud vist :D
Kuna 6ues oli külm, siis pärast paari tundi seismist jooksime me tagasi autosse ja veetsime pärastl6una Ikeas, mis Riinule sügavat muljet avaldas. :)
Järgmisel päeval toimus karnevali rongkäik (umzug) meie linnas, Borghorst´is (Steinfurt). Tundus, et k6ikidest k6rvallinnadest oli ka rahvas lastega kohale s6itnud, sest ma ei usu elusees, et meie igavas "külakeses" nii palju rahvast varem läbi käinud on. Aga päike paistis ja ilm oli soe, seepärast oli kogu üritus hästi tore ja värviline. Saime komme ka kuhjaga. Ja ei olnud ühtegi kommiahnet vanatädikest ega kisavaid purjus keskealisi. :)
Esmaspäev, 7.märts, oli Rosenmontag (roosiesmaspäev), riiklik püha, mis on ametlikult karnevali päev ja millal suuremates linnades, näiteks Köln ja Dortmund, suuuuuured karnevali pidustused toimuvad.
Meie linnas toimunud karnevali pilte saab näha linna kodukalt SIIT.
Ossensamstagi rongkäigust pilte näeb aga SIIT.
Ma ise ei saanud eriti häid pilte seega neid postitama ei hakka :)
Tol nädalavahetusel kui Riin Raimoga siin käis, toimus k6ikjal karneval. Ja kui ma esialgu arvasin, et karneval on midagi ainult lastele, siis eksisin ma rängalt.
Tänavad on täis kostümeeritud ja kergelt vindiseid (m6ned rohkem, m6ned vähem) täiskasvanuid rohkemgi kui lapsi. Vähemalt pool rahvast v6tab seda üritust t6siselt ning erinevaid Super Mariosid ja veteneitseid v6ib ringi jalutamas kohata juba eelneval 6htul. Nö soojendust tegemas.
Laupäeval, 5.03, käisime me Osnabrückis, kus toimus Ossensamstag - nende nimetus tollele karnevalisele päevale. Rahvast oli murdu, tänavad täis katkiseid pudeleid ja mingeid kohutavaid laule (Stimmungsmusik - meeleolumuusika nende meelest) laulvaid smurfe. Külm oli ka. Ja otse meie ees oli mingi vanaproua oma s6brannadega, kelle kohta ma "daam" ei tahaks öelda, arvestades tema käitumist. Proua ise suitsetas nii, et tossupilv ümber meie, taarus edasi-tagasi nii, et isegi vähene hingamisruum kitsaks jäi. Tema üks s6branna istus k6nnitoe peal ja väga ei liigutanud ennast. Teine aga liikus nagu väike nirk rahva vahel mööda maad, et k6ik karnevalirongidelt visatud kommid ikka kätte saada. Kui muidu püüdsid lapsed enda kotikesi kommidest täis saada, siis leidus ka neid vanainimesi, kes lastega peaaegu ühe klaaskommi pärast v6itlusse oleksid asunud vist :D
Kuna 6ues oli külm, siis pärast paari tundi seismist jooksime me tagasi autosse ja veetsime pärastl6una Ikeas, mis Riinule sügavat muljet avaldas. :)
Järgmisel päeval toimus karnevali rongkäik (umzug) meie linnas, Borghorst´is (Steinfurt). Tundus, et k6ikidest k6rvallinnadest oli ka rahvas lastega kohale s6itnud, sest ma ei usu elusees, et meie igavas "külakeses" nii palju rahvast varem läbi käinud on. Aga päike paistis ja ilm oli soe, seepärast oli kogu üritus hästi tore ja värviline. Saime komme ka kuhjaga. Ja ei olnud ühtegi kommiahnet vanatädikest ega kisavaid purjus keskealisi. :)
Esmaspäev, 7.märts, oli Rosenmontag (roosiesmaspäev), riiklik püha, mis on ametlikult karnevali päev ja millal suuremates linnades, näiteks Köln ja Dortmund, suuuuuured karnevali pidustused toimuvad.
Meie linnas toimunud karnevali pilte saab näha linna kodukalt SIIT.
Ossensamstagi rongkäigust pilte näeb aga SIIT.
Ma ise ei saanud eriti häid pilte seega neid postitama ei hakka :)
Monday, March 14, 2011
Kevadised tegutsemised
Kui Julian karnevalilt kotitäie tulbisibulaid sai, siis ei suutnud ma ära oodata kuni ma mulda ja potte saan. Ja mõned päevad tqagasi saingi. Mis siis ikka, teeme proovi :)
Nüüd ootan ma pingsalt elumärke.
Vahepeal oli kevadet kodus. Ja purgid täis karnevalilt püütud komme.Friday, March 11, 2011
Kuidas Marion ja Julian Taanilinnas külmetasid.
Näiteks oli õues nii külm, et juuksed ka ära külmusid.Kord pärast karaoket jalutasime poolteist tundi öösel -25 kraadises Tallinas kodupoole.
Lisaks karaokele käisime ka Stroomi rannast Rocca al Maresse jalutamas, mööda merd. Üks põhjamaal elamise võlusid. :) See oli vist Julianile kõige muljetavaldavam. Kuigi sõjaväe paraad 24. veebruaril jääb talle vist ka alatiseks meelde, olgugi et sel aastal see külma tõttu lühendatud oli. Aga kuna Saksamaal sõjaväe paraad kunagi võimalikuks vist ei saaks (meenutagem
maailmasõdade aegset Saksamaad), siis olid ka tal alguses vastakad tunded selle suhtes. No et miks peaks Eesti näitama oma "sõjalist võimu" rahvale. Aga meile on see ju pigem kinnitus, et keegi kaitseb meid juhul, kui me kaitsmist vajame. :)Kahjuks murdis meid üks kole kõhuviirus maha nii, et peaaegu terve päeva pidime vertikaalis lamama. Terve pere kordamööda audis. Julianil vedas veel eriti, tal piirdus asi meeletute kõhukrampidega. Me ülejäänud ei suutnud kummeliteedki sees hoida :D
Wednesday, February 2, 2011
Ma ei ole siiani veel päris kindel, kas seal müüakse stardipaketti selle hinnaga või ainult komplekti iga mündi eksemplariga. Aga küll ma välja nuputan.
Muidu ma juba täitsa kardan koju minna ja eurodes maksta. Jah, olgu, on miljon korda lihtsam, kui raha ei pea vahetama, aga mulle on alati meeldinud see tüütu valuutavahetuspunktis istumine ja päris ENDA raha rahakotis omamine.
Mis veel uut? Käin tööl natuke, õpin saksa keelt. Ahjaa, suure tõenäosusega saab minust märtsist inglise keele õpetaja 5-aastastele :)
Kahe nädala pärast (täpselt) lendan Tallinnasse pooleteiseks nädalaks. Julian tuleb veidi hiljem ka neljaks-viieks päevaks.
Riin tuleb Raimoga märtsi alguses nädalaks siia - superlaheeee! Samal ajal on siin karneval ja seda ma ausaltöeldes ootan kõige rohkem :P Saab endale totra kostüümi otsida ja ringi patseerida.
Julian arvas, et meil peaks olema midagi, mida me koos kasvatame. Nii ostsime me potipalmi, kelle nimeks sai Hans ("isa" valik). Ja kes on see, kes tema eest hoolitseb? Täpselt. Tuletaski meelde, et pean kastma minema. :)
Ja mu raamaturiiulis on juba neli raamatut. Mõnikord juhtub (nagu eile), et Julian tuleb minu juurde raamatuga, mida ma kunagi minevikus maininud olen. Nüüd saan lugeda. Kõige uuem on "Water for Elephants". Nüüd tuleb Anne Frank kähku-kähku ära lõpetada.
Subscribe to:
Posts (Atom)