Lumelörts, eritellimus EW sünnipäevaks!

Käisime Juliani onu juubelil. 120 kutsutust oli vist ca 90 kohal. Süüa sai vaimustavalt - väga tüüpiliselt sakslastele (Spätzle, Blumenkohl mit Hollandaise, Minischnitzel jne), aga mulle kui tüüpilise saksa toidu mitte-austajale (kuigi Spätzle ON hea) leidus ka midagi.
Vanainimeste disko - nii kirjeldaks ma seda üritust. Schlager segu mingite imelike remixidega ja kuskil nurgas konutavate noortega, kes kutsuti, kuna nad on onu tüdruks6bra sugulased, aga kes kedagi teist seal ei tundnud. Samas, kui kohal on 90+ inimest on raske just paljusid tunda. :)
Pildilt näete üht toredat peomängu v6i rohkem nagu v6istlust onupoolsete s6prade-sugulaste ja tema tüdruks6bra omade vahel. Polnud palju osav6tjaid, aga neil tundus vähemalt l6bus olevat. Vihjeks v6in öelda, et nii m6lemad onud, sünnipäevalise tüdruks6ber ja Juliani ema elukaaslane on pildil. Ja m6ned veel.

Eesti Vabariigi sünnipäeval tegin salatit, nagu ikka, ja naelutasin end ja Juliani arvutiekraani ette. Otselülitus Estonia Kontsertsaali päästis mu veebruari vist. Ja eelmise nädala. Ja on isegi v6imalik, et praeguse ka. Ma ei maganud tervelt nädal otsa korralikult, täiskuu vist. Laupäeva hommikul pidin 3 tundi inglise keelt andma mingile büroo-kursusele, ise pooleldi magamata. L6unauinakuid juhtus eelmisel nädalal rohkem kui arvata oskasin. Ja mul on nädal aega, et 8 leheküljeline töö valmis saada, jehuu! "Die Erfindung der Nation", hoidke pöialt!

24. veebruari puhul sain ka ise kingituse, üllatuslikult ja ootamatult. Aga nii ongi armas ja tore ja ohkuihea. Ja Julian tuli täna koju karbitäie maasikatega. Mulle. Niisama. Need on need väikesed asjad, mis inimesi 6nnelikuks teevad.
Ja kui ma nüüd endale ilusa eest lahtikäiva pusa ka enda suuruses leiaksin, oleksin ma veelgi 6nnelikum. Olen ma liiga valiv ja viril v6i mis värk on siin sellega, et k6ik asjad, mis ma 34 leian, on ikkagi laiad? :D Okei, ma ei tohi viriseda, tean-tean. Aga no ma ju TAHAN mahtuvaid riideid!

Drei Rosen für Charlie ja kübarategu

Nonii. Eile oli siis see kriminaalne 6htusöök. Igaühel oli roll mängida, alibid kaitsta ja m6rvar püüda.
Kuna minu roll oli mingi rikas raharaiskajast naine, siis m6tlesin, et üks suvine kübar sobiks hästi. No nagu filmis. Poest aga odavat ühtegi ei leidnud. Ja kuna ma ise kübaraid ei kanna, siis polnud m6tet suuri summasid ühe säärase eest välja käia. Aga mida leidub poodides kuhjaga ja odavalt, on lauakatteid, igasuguseid aluseid. Nii sain siis ühe aluse 1,50 euro eest. Ostsin kohe kaks, sest m6tlesin, et muidu jääb väheks. Aga ei jäänud. Ja paar tundi hiljem oli kübar valmis. Nüüd v6ite mind teepidudele kutsuda, mul on mida kanda. Ja kui igav hakkab, teen teisest alusest veel ühe. Seekord suurema. ;)
Ja kübarafirma avan ka veel!

Ihr Alibi, Frau von Wolfhagen?

Homme. 

Kriminaalne. 

Kes tappis Charlie? 

Ja mis sai roosidest? 

Dies und das. Im Bild. Bunt und ganz ehrlich.

 M6nikord on tunne, et kogu majapidamine käib selle tegelase ümber. Aga kui ta nii totakalt armas on, kuidas muudmoodi saakski?

 Münster on jälle end karnevalivärvidesse riietanud. Alles see oli, kui tänavad neid purjakil tegelasi täis oli, juba jälle! Aeg läheb küll kahtlaselt kiiresti. Ja sellest karnevalist ei saa ma siiani hästi aru. Ainult p6hjus kell 10 hommikul juba purjus olla. Paksud naised on alati ingliteks v6i kuradikesteks riietatud ja vaatepilt tänavatel pole just eriti meelepärane :)
Kuigi Weiberfastnacht on küll p6nev, siis l6ikavad naised oma meeskolleegidel lipsud maha! Aga sellest olen ma vist juba kaks aastat (t6esti nii palju juba?!) tagasi rääkinud...

 Näitus kolis linnavalitsusse. Siin on see küll ajutiselt teisele korrusele paigutatud, sest all toimus uute linnaelanike vastuv6tt. Nii me siis seal seisame, täies m66dus ja värviliselt ka veel!

 Stiilinäide Steinfurti tänavalt: nii puistatakse siin soola, et hommikust jäidet peletada. Ei tea, kas nutta v6i naerda :)

Ja viiiiimaks! Minu lemmikuimad kevadekuulutajad!

Ja ilm otsustas täna pooleteise tunniga k6ik aastaajad läbi mängida.
Algas hommikul vihmaga, läks üle raheks, siis müristas kurjakuulutavalt ning järsku hakkas lund tuiskama. See tuisk muutus millekski, mis tundus rahe ja lume vahepealne asi olevat (Graupel, saksa keeles - ei tea kas eesti keeles on selle jaoks eraldi s6na üldse?). Siis läks taevas selgeks, päike hakkas silma paistma ja kevad tuli. Ja siis hakkas jälle seda rahe-lume-möksi tulema. Nüüd on vaikne.
Igav siin ei hakka.

http://www.sitkanature.org/wordpress/wp-content/gallery/20100306/20100306-graupel-3.jpg

Pilt on leitud netiavarustest, aga ehk saate aimu.

Edit: Tuleb välja, et inglise keeles on sama s6na. Päritolu 19. saj ja saksa keel :)
(Nii hea, et keeleteadlased s6nade päritolu uurivad)

Anmerkungen

Mis mulle ülikoolis silma on hakanud:
- palju kasutatakse seda valget valgendamismöksi. Just seda, mida ise pintseldama peab ning mis hirmkaua kuivab;
- paljud kasutavad sulepead! Mulle on see m6te juba teisest klassist peale meeldinud, küll aga kunagi peast välja heidetud, sest ma nägin, kui siniseks mu enda käed ja vihikud h66rutud said :) Aga ehk v6tan kasutuselegi ;)
- mitmed oskavad kududa, teevad seda hea meelega (v6i pigem eputamiseks), aga ainus MIDA nad kududa oskavad on parempidine kude. Nii nad siis vorbivad ühesuguseid salle muudkui. Kui veab, leiab kellegi, kes pahupidi ka kududa oskab ja ringiratast! Nii valmivad nunnud lopergused mütsid.
Ei, ma ei m6ista hukka, ausalt. Hiljuti joonistasin kursa6ele maha mustri, mille peale ta ise tulnudki poleks. Ja jälle, ma ei m6ista hukka, lihtsalt kuidagi äärmiselt sürreaalne on näha juba teist aastat rahvust, kes käsitööst enam otseselt midagi ei pea. Kaugelt vaadata on "ohhoo" ja "ahhaa", aga ise teha - "ohei!"  Ja see muster oli tegelt lihtsalt iga 7 silma järelt teistvärvi l6ngaga üksainus silm. Ja nii ringiratast. Peaks vist kudumisklubi avama?
- tüdrukud on t6epoolest rohkem mehelikumad. Kui see enne mulle nii vaid näis, siis nüüd ongi nii. Mina olen see, kes 95% aastast seelikuid ja kleite kannan, nemad vastupidi. Vanad suured pusad seljas, seljakotid üle 6la visatud ja tossud jalas. Peaaegu aastaringi tossud. Ja kui saapaid kannavad, siis virisevad :) Aga see kuulub kategooriasse "Meile ei meeldi talv".

Taaskord pean nentima, et keskmisele sakslasele meeldib mugavus. Soe ja hea ja pehme olla. Kuigi kui nende bürokraatia peale m6elda, siis tekib k6ike muud kui soe ja hea ja pehme tunne.

- inimesed on s6bralikud. Ütlevad, et k6ik peavad minust aru saama  ja kannatlikud olema, sest ma 6pin kes-teab-mitmendas keeles.
 Ja ma näen und saksa keeles, ma m6tlen saksa keeles. Päris hull. See keel pole just k6ige ilusam, aga mulle meeldib, et neil on nii palju s6nu teatud asjade kirjeldamiseks. Oma m6tteid väljendada on saksa keeles kuidagi lihtne. Olgugi, et teaduslike tekstide läbinärimine ikka veel v6hmale v6tab :)

Small pleasures

Ärateenitud laisklemise päev. Magasin häbiväärselt kaua, aga Julian lubas. Süüdistage teda!

Inglisekeele eksami sain 1,3! See on paremuselt teine hinne siin, jee! Mul on tunne, et algus on hea. Kui nüüd edaspidi samamoodi läheks ainult :) Uue semestri tunniplaan on koostamisel, jälle närvikulu, sest kunagi et tea, kas saan soovitud seminari v6i mitte. Aga no ma nii loodan!

Laisklemise k6rvalt tegelen kodukaunistamisega : s.t. et ma kleebin liblikaid jälle igale poole :P Aga sain l6puks puust maitseainete karbikese, sellise kahe osa ja sangaga, et t6sta saaksin. Plötserdasin selle siis rukkililli ja viljapäid täis - mitte väga originaalne, aga nunnu. Järgmine nädal on ka üht-teist plaanis. Ükski kodu ei saa ju kunagi päriselt valmis.
Ja ma olen viimasel ajal ikka palju selle peale m6elnud, et ma nii 6nnelik olen, et mul OMA kodu on. Oma 3 tuba ja kööginurk (kuigi PÄRIS köögist unistan ma edasi). Kiisu ja raamaturiiulid. Käsitöönurk ja vann. Liblikaid täis lamp ja mets magamistoas. The list could go on.Aga ometi tekib ruumipuudus. P6randal ruumi on, seintel pole. Seinu ise jagub ikka küll, igas toas neli. Umbestäpselt. Aga vildakatele seintele riiuleid ei pane ju ometigi. Siin tuleb appi looduse poolt kaasaantud nutikus. :)

Project Runway 11 hooaeg täies hoos, elu on ju imeline!