Suur pidu!

 

Pidasime täna migratsioonikeskuses suurt sünnipäevapidu. Kokku tuli vähemalt 20 külalist, pluss beebid. Piltidelt pole kõik näha, kuna Juliani sugulased tulid veidi hiljem.

Miks just migratsioonikeskuses? Meil kodus pole ju ruumi, hehe. Ja sellistes mängumaailmates, kus lastesünnipäevasid pidada saab, oleks kah veidi mõttetu olnud. Nii said täiskasvanud kooki-torti süüa ja kohvi juua, samal ajal kui lapsed (mitte ainult beebid) kõrvaltoas ringi rullisid. 

Säde sai kuhjaga kingitusi, mille lahtipakkimine üpriski naljakas oli :D

Tegemist oli meil nii palju, et nüüd oleme kutupiilud. Aga tore oli ja küll ma järgmine aasta midagi veegi m6nusamat teen! Äkki siis juba suuremas korteris ja siis saan ma oma loomingulistel mõtetel lennata lasta! Piiramatult!

Kõige suuremat õnne, mu kallile haldjaprintsessile! Säde esimene sünnipäev!

Aasta aega tagasi, oktoober 2013

 Aasta aega tagasi oli olukord selline.
Mina suure punuga endast peeglis pilte tegemas. Umbes nädal aega enne Sädet. V6i kaks, ei mäletagi enam. Kahjuks v6i 6nneks minust nii suure k6huga väga pilte polegi. Järgmisega peab kindlasti tegema.

 Viimases arstlikus kontrollis, neli päeva enne Säde sündi, näitas CTG sellist dzhunglit. Säde pidas üksi pidu, nagu näha. Mul oli nii naljakas, ma mäletan. Ja valus ka, muidugi :D Kui ikka k6huelanik hommikust 6htuni sporti teeb..



Paaripäevane Säde. Kummaline on vaadata kui väike ta siis oli..

 Alguses (ja mitte ainult, ta teeb seda siiani) kratsis ta end tahtmatult. Küüsi ju siis veel ei l6igata, need murduvad ise ära. Ja ega ma kohe kinnaste peale ka m6elnud :D

Väike seletus nime kohta.

Nii, tähendab. Me elame ju nagu maal, peaaegu onju. Ma hakkasin kihistama kui meil mitte väga kaugete naabrite talu ees seda nägin. NII NUNNU. Siin olen varemgi heinapallidest kujukesi/tegelasi näinud ja see, et hekid ja puud krepppaberist tehtud roosidega kaunistatakse pole ka midagi uut. Aga seekord on nad ikka t6siselt vaeva näinud, nii vinge.
Tundub, et pererahvas on lisaks pulmadele ja lapse sündi tähistanud. 6ue peal oli eemalt veel paari kure kujukest näha :)


P.S. Minu südamlikud blogi-6nnitlused lähevad Berliini! Joschka otsustas, et kaua ta Maarikaga ikka niisama kodu mängib, he put a ring on it!

Meil on elu keset p6lde.

 No olgu, aega sai aga l6puks ma näitan siinset kanti kah. Uskumatu, et me siin katuse all juba NELI aastat pesitseme. Vahepeal oleme j6udnud isegi paljunema hakata.. alguses Kiisu, siis Säde, mis järgmiseks? Kaua me enam siia ära ei mahu, see on siililegi selge. Eriti kuna Julianist varsti peaaegu päris 6petaja saab. Juba ta mööbeldabki siin.
Mina pean oma käsitööasjad (jälle) keldrisse kolima. No pole hullu, ta lubab mulle ammu juba oma kunstituba. Kunagi siis kui meil loss on.

M6ni käis vist ka proovimas.

AGA senikaua kuni me veel siin oleme (käisime oma unelmate korterit vaatamas, ainus puudus oli vann), we'll make the most of it.

Nüüd siis piltide juurde. Me oleme ümbritsetud p6ldudest, neid on siin ümberringi lugematu hulk. P6hjas, l6unas, idas ja läänes. Neil p6ldudel kasvatatakse kas m6nda teravilja (siis on p6llud rukkililli ja moone täis, ohh jumalik!) v6i siis söödamaisi. Julian loodab ikka edasi, et kord koperdab ta söögimaisi otsa, seepärast lööb ta tihti hambad sisse, et järele proovida.

Siiani on aga k6ik p6llud ikka loomadele söödaks kasvatatavat maisi täis. Ja see sügis on Julian end 6nneks tagasi hoidnud, pole maisiraksu läinud.

Piltidelt on siis näha kuidas p6ld p6llu k6rval asetseb ja kuidas need taimed/viljad hetkel välja näevad. Paljud p6llud on juba ära koristatud, me leidsime aga m6ned veel seismas. Kehv ilm oli, vabandage see jube telefonikvaliteet. :D

Tseppeliinist portselanserviisini.

 Tahtsin näidata sarapuupähkleid (vist), mis mul m6nikord vankriga liiklemise parajaks katsumuseks teevad. M6ned tänavad on lihtsalt ääristatud nende puudega ja siis kui majaomanikud koristada ka ei viitsi, siis katsu ise kuidas üle-läbi-mööda saad.
Hullem kui kastanid. Neid ja tammet6rusid kogun ma muide. Ja mitte selleks, et loomakesi neist meisterdada (kuid eks see tuleb ka m6ne aasta pärast), vaid selleks, et need käru küljes rippuvasse kotti panna. Säde loobib niikuinii k6ik välja, mis seal on, seega ma m6tlesin, et las ta loobib neid kastaneid ja t6rusid pigem. Neist pole nii kahju kui telefonist v6i sokkidest v6i mängujänesest.

 See sama tänav, mis piltidel näha, on kurikuulus ka selle poolest, et k6nnitee on tihtipeale kui välikäimla. K6ik v6imalikud päevasel ajal viisakad kodanikud käivad oma koertega mitte nii viisakalt pimedas jalutamas. Ja kui rohelist platsi lähedal pole, siis lubavad koeral keset teed oma asja ära ajada. Ja keegi loomulikult ju kotikesi kaasas ei kanna, veelgi vähem on nad valmis oma koerte järelt koristama. Pffff.

 Kui Kölnis käisime, Eesti Koolis esimesel koolipäeval (sellest teen vast eraldi sissekande kui mahti saan), siis nägime teel sinna taevas TSEPPELIINI. Ma olin nii elevil, te ei kujuta ette. Nihelesin ja hüppasin seal tagaistmel ja tegin vist oma kümme pilti. Aga ravimifirma Bayer oli omale sellise leiutise organiseerinud, nagu näha oli. Reklaami nimel tehakse ikka igast asju. NII ÄGE, NOH!

Täna on Tag der Wiedervereinigung, ja lisaks sellele, et raadios igasuguseid lahedaid saateid tehakse, oli meil ka Erntedankmarkt. See on üks rahvakalendripüha, saagipüha, mille tähistamiseks siis laat püsti pannakse. Kui muidu on täna poed kinni, siis meil teises linnaosas on suur-suur üritus. Terve linn on jalgele aetud ja nii need tänavad umbes välja näevad ka - lapsevankri ja ratastooliga väga liikuda ei soovita. Lisaks orkestrile, karussellile, moeshow'le ja tuhandele erinevale putkale oli ka vanakraamilaat, kus Julianile kastike "Ära kinkimiseks" asjadega silma hakkas. Nii sai ta mulle kolm tassi koos alustaldrikuga. Ma jumaldan seda Zwiebelmuster-serviisi juba aastaid, nüüd sain tükikese sellest endale koju! Ohh, mul on täna kohe nii hea meel.

Millest väikesed tüdrukud unistavad..

 Kui teised unistavad jahtidest, autodest, uhketest riietest ja reisidest, siis mina unistasin overlock-6mblusmasinast. No üpriski kaua ikka.
Ja kui Lidl Singeri masinat tavahinnast 100 eurot odavamalt pakkus, pidin ma selle ära ostma. Sünnipäevaraha oli mul veel alles, nii tegingi siis endale ühe veidike kallima sünnipäevakingi.

Ja kuna nüüd on mul kaks masinat, ei mahu nad siia väga enam ära. Nii kavatsengi ma nad keldrisse kolida. Lükkan autorehvid ja lapsevankri veidike koomale ja saan ehk väikese nurgakese, kus 6htuti p6ristamas käia.
Kui aega on.
Sest varsti algab kool ja oioioi ma ei tea, mis tuleb.