Kaputt

Olen elus!

Neljapäeval kukkusin trepist alla (sest minuga peab alati midagi juhtuma) ja siiani ei saa korralikult istuda.
Reedel veetsin kaks tundi hambaarstil, kus selgus, et tsüst oli oodatust suurem ja kahest tuimestavast süstist jäi ka väheks. Kuna tsüst olevat ka l6ualuu "küljes" kuidagi istunud, valutab mul siiani terve vasak pool (sellest kraapimisest nähtavasti). Närida ei saa, seega "söön" nagu varblane - natuke näksin ainult. Joogijogurt on 6nneks hea leiutis, tänu taevale! Käin ringi, külmakott peaaegu külge kleebitud ja loodan, et järgmisel reedel niitide väljav6tmine valus pole.

Aga ma kordan: ma olen elus!  Virisen ja porisen, aga elus. Homsest algab ülikoolis tutvustusnädal - eks ma siis lähen ja "tutvustan" end ;)

Paprikad arenevad ülihelikiirusel mul siin ja türgi kultuuriseltsil on see nädalavahetus avatud uste päev, tulge läbi!

Edit: Sain türgi teeklaasid endale l6puks, ma olen neid nii kaua juba imetlenud. Nüüd uurin neid teekannude variante, et mis parim on. See k6ik on nii ilus minu arvates, isegi nende siinne provisoorne moshee on kuidagi, ee, armas. Need vähesed "kaunistused" seal on ka kenad.
Pluss nende kokkuhoidmine - imetlusväärne! Me polnud 6nneks ainsad mitte-moslemid seal, aga ega palju puudu polnud.

Ja kui SIIN klikid, saad rohkem pilte mu näitusest. Selle lehekülje "omanik" käis meil kaasas, tegi pilte ja laadis üles.

(See pilt on ka tema tehtud, et siin mingeid omaniku6iguste rikkumisi ei tuleks)

Ahjaa, meelde tuli. Huvilistele teadmiseks : pidin hambaarsti juures paberile alla kirjutama, millega kinnitan, et ei tulnud Saksamaale ainult selle pärast, et oma hambad korda teha. Ja 10 eurot kvartalitasu oli ka nigu niuhti läinud - aga varsti läheb uuesti, sest oktoobrist algab uus.

Rongipiletid lähevad detsembrist 3% kallimaks. Nagu Deutsche Bahn vähe juba inimestele pinda ei käi, hehe.

Sügis on ka käes. Kuigi soe on, lubas kuni +26 see nädal. Vihma ja pilvedega, muidugi.

Ma lähen kastaneid korjama. Eile juba üks onuke korjas, suur IKEA kott kaenlas - kui veab, on täna plats puhas ja saan ise jaole!


Tänases lehes oli lühike ülevaade näitusest jälle, Zuhal saab nii kuulsaks veel nende piltidega, hehe. 

Du bist doch nicht aus Zucker!

Täna avasime siis oma näituse - kõned, linnapea, muusika, šampus, nagu päris!
Kohe kui rohkem pilte saan, näitan tervele maailmale :) Viimasepeal inimesed, noh. Järgmine aasta rändab me näitus mööda kahte linna siinkandis, ülejärgmisel läheb veel kolmandasse edasi. Uhke värk!

Ja nagu ikka, jäi fotokas autosse. :)

Eine Woche voller "Ereignisse"

See nädal on niiiiiii, eeee, sündmusterohke. Esmaspäeval saime oma külmiku lõpuks kätte ja kuna ootama pidime, saime 10%-allahindluse ka (jeee! allesjäänud raha raiskasime kreekapäraste snäkkide peale). Kuna meil on köök nõnda pisike (pigem nagu nurgake), siis ei saanud külmikut sinna panna, aga trepi alla küll. Nüüd on seal selline hubane nunnu nurgake, et Kiisu isegi külmiku peal tukastamas käib kui tal trepikotta põgeneda õnnestunud on. Kui külmik lõpuks vooluvõrku ühendatud saime (mis eeldas muidugi pikendusjuhtmeid), läksime poodi "ostlema". Mul oli terve aja tunne, nagu valmistuks sõjaajaks - Julian kuhjas ostukorvi külmutatud kaupa täis, endal nii õnnis nägu peas, et "Lõpuks saame süüa!" Ta oli külmikust nii vaimustuses, et nüüd on meil igasuguseid külmutatud juurvilju ja kalapulkasid järgmiseks pooleks aastaks vist (olgu, ma liialdan ehk natuke, arvestades kui palju see sakslane mul süüa jõuab). Külmikuga tuli kaasa ka paar kodu-uuendusideed, eks näis mis neist lähiajal saab. Kõik seisab nagu ikka ja alati majandusliku poole taga.

Teine huvitav seik "juhtus" reede hommikul, mil ma lõpuks jälle hambaarstile minna otsustasin. Ma sain endale Juliani hambaarsti, kes on ta parima sõbra isa (kellega aeg-ajalt õhtust söömas käime ja kes mind siia tulles tegelt juba aidanud on; rääkimata tema uskumatust majast mäekünkal basseini ja wellness-spa korrusega). Mis välja tuli - mul on ühe hamba all ümber juurte üks tsüst ennast keerutanud. Arsti hääletoonist ei suutnud ma küll midagi kurjakuulutavat välja lugeda, aga kui mulle seletati, et need tsüstid võivad eluaegset valu tekitada ja lõualuusse edasi minna - oi, ma läksin närvi. Õnneks saan sellest nädala pärast juba lahti, huh. Saan elu tsüstivabalt edasi elada. Ja kuidas see tekkis? Nähtavasti polevat mu kunagine hambaarst piisavalt "puhtalt" tegutsenud. Ohjah, olen kokkuvõttes väga õnnelik, et jaole saime!

Ahjaa, ja eile õhtul proovisin LÕPUKS kuulsat sügist toitu - Flammkuchen (teatudsorti "sibulapitsa" , mis tegelikult Prantsusmaalt pärit on, aga siin vägagi armastatud) koos "värske" veiniga Federweißer, mis on no tõõõõõeeessttiiii hea, nüüd ootan, et allesjäänud pool pudelit edasi kääriks.
Kui saate, proovige kindlasti! Kuigi see aeg saab kohe-kohe läbi.

Ja mu paprikakesed võtavad tuure üles, mõlemad taimed õisi täis, ma peangi hakkama neid otsast näpistama, muidu ei jõua vilju kanda.

Nur noch 5 Tage!

Ich freue mich TIERISCH...

Nüüd on asjakohane ka veidi reklaami teha projektile, milles ma suurima hea meelega juba kevadest alates kaasa löönud olen. Kahe nädala pärast on lood siis l6puks nii kaugel - kauaoodatud näituseavamine!
SIIN ja SIIN on selle kohta rohkem kirjas, paar illustreerivat pilti ka. Tundub, et mu käed saavad kuulsamaks kui ma ise - figureerivad näitusel kogunisti kahel pildil, hehe. Reklaamvideo on ka valmis ja ootab avalikustamist. Ääääärmiselt p6nev!

K6ike muud kui p6nev oli aga järjekordne 6htu, mil kass otsustas aknast alla kukkuda. Seekord aga ei j6udnud ta garaazhikatuseni vaid jäi alumise korruse akna peale kössitama. Pime oli ja nii me siis üritasime, magamiskott aknast mööda katust alla lehvimas, teda tuppa meelitada. L6puks lahendas asja Julian, kes altpoolt redeli otsa ronis ja harjavarrega teda suskima hakkas. Hirm veelgi rohkem alla kukkuda ajas kassi mööda katust üles ja aknast sisse :) Elu nagu multifilmis, ma ütlen! Siis suutis ta meid veel keset ööd (olgu, luiskan, kell oli peaaegu 6 hommikul) shokeerida sellega, et oksendas verd. Ma kohe kartsin, et selle katuseseiklusega rebestas midagi sees ära. Aga kui ta päeval niisama hüperaktiivne edasi oli, ei osanud ma midagi arvata. Niikuinii läksime arsti juurde, sest taaskord oli aeg süsti saada (mis talle alati meeldinud on, sest arstitädi nina vastu ennast h66ruda ei saa ju igaüks) ja tuleb välja, et see olevat üpriski tavaline. Midagi kratsis kurgus ehk lihtsalt. Nojah, elus ta on ja veel kuidas. :)
Mis oleks minu kohta palju öeldud, sest täna oli +29. Hilissuvi täies hiilguses. Elu ilma puhurita ei kujuta ma enam ettegi.

JA NÜÜD saan l6puks 100% öelda, et olen üli6pilane, sest semestrikaart (s6iduks), üli6pilaskaart ja igasuguste ametkondade jaoks vajalikud t6endid on koolilt kätte saadud. Jejeee! Bafög-i v6itlus on alanud ja kursustele registreerimisega pean veel ootama. Infopäevad tulevad!

Mensch! Ärgere dich nicht!

Ma olen siiatulemisest alati üritanud seda salaja jälgida. Et siis maruvihaseks saada ja ärahellitatud sakslaste peale karjuda. Aga k6igile teadmiseks : Saksamaal loetakse vaesuseks seda, kui sul kuus vähem kui 940 eurot kasutada on.
Ma olen sääraseid "avaldusi" juba varemgi televisiooni ning raadio vahendusel kuulnud. Eile raadios räägiti jälle. Sest siin on järsku suureks probleemiks tekkinud, et varsti elab suurem osa pensionäridest "vaesuspiiril". Nende jaoks aga tähendab see alla 1000-eurost sissetulekut. Ma saan vihaseks ja hakkan nutma ja tahaks asju l6hkuda ja neid rumalaid inimesi natuke harida ja maailma näidata ja siis veel viriseda ja karjuda. Taldrikuid v6iks ka loopida, while I´m at it. 

Ohjah. Andere Länder, andere Sitten.
Ma ei taha m6eldagi Moldova peale. V6i siis oma enda armsa Eesti peale. Ah, liiga hilja, juba m6tlen.
aabkjkrgnrtvndjxdhdtgkjhrjjflamsc,smc,!!!!

Kes huvitatud on, SIIN on veidi infomaterjali. Saksa keeles, natürlich.

Ma lähen ja rahunen veidi. Abiks hea muusika, originaalis Bob Dylani esitatud.

So fängt September an. Wunderschöööön!

 Kohustuslik pilt (Kirmeselt, aga kes seda veel siit näeb)

Verlobungsfeier mit Familie (Juliani ema juures, üks mitmest lauast)