Eines Tages werde ich berühmt sein!

Kuu aja eest olin kohalikus ajakirjas. Esimest korda saksa meedias -jee! Saan kuulsaks nii veel enne kui oodatagi oskan. Vallutan aeglaselt aga kindlalt.
23. septembril avame oma fotonäituse, selleks on veel aga parasjagu asjaajamist - tõlkimist ja organiseerimist. Ei jõua ära oodata, ausalt. Ja ma olen väga õnnelik, et läbi selle projekti paljude väga huvitavate ja tähtsate inimestega siin tuttavaks saanud olen. Kohalikest poliitikutest fotograafideni, kunstnikest
sotsiaaltöötajateni. Ega siin linnas see väga raske ka pole, eriti siin linnaosas - väike koht, kõik kontaktid on üle ühe inimese, niiöelda.
Aga meile tuleb põnevaid pakkumisi ikka ja jälle, nüüd sügisest hakkab Julian ühe mu tuttava eripedagoogiga (Frühförderung, Sonderpädagogik - väga levinud erialad, mida õppida) algkoolides workshope ja kursusi läbi viima. Ma olen ise vist rohkem elevil kui tema. :)

Ah, olgu. Lähen teen tassikese teed. Pean pühapäevase "tähistamise" puhul menüüd koostama hakkama, samuti ostunimekirja. Homme on Juliani kodulinnas Kirmes jälle - jee. Eks ma siis ostan pudeli veini või siidrit, panen kingad jalga ja lähen end näitama. ;)

Juba mitmendat korda küsitakse Julianilt, et miks tema s6rmust ei kanna. Alguses ajas mind see segadusse, nüüd aga tundub, et siin on tavaline kihlumise korral ka meespoolele s6rmus osta. Iseenesest huvitav zhest - nii on ka tema nö visuaalselt "ära lubatud". Siiski tundub mulle kuidagi kahtlane olukord, kus naisterahvalt kätt paludes endale ka s6rmus s6rme pannakse. Nojah, teine maa, teised kombed :)
Nädala pärast tähistame siinsete sugulastega, eks näis mis seal kommenteeritakse ;) Üks onudest olevat solvunud olnud, et tema uudist isiklikult ei kuulnud, vaid oma tütrelt. Loodan, et ta väga vihane pole, hehe.
Ja kodu jaoks kingitakse asju, nagu välja tuleb. Kas Eestis ka nii on? Et kihlumise puhul (kuna "vanasti" alles siis kokku koliti nähtavasti) kingivad sugulased (uue) kodu jaoks vajaminevat mööblit v6i tehnikat. Iseenesest praktiline, meil kahel tudengil jääbki nii ehk m6ned mündid k6rvale panna ;)

A day in pictures

 Gronaus on keset linna k6igile avatud loomapark. Tasuta. Neid parke on paljudes kohtades ning ausaltöeldes on need ühed vähestest asjadest, mis mulle Saksamaa juures no t6siselt meeldivad. :)

 Minu elu esimene alpaka-laps.

Peotäis koduseid tomateid!

Esmaspäeval k6ndisin tööle, k6nniteel. Vastu s6itis rattaga üks kogukam kurja näoga meesterahvas, kes mulle lähenedes oma ratta just sinna teeäärde keeras, kus mina k6ndisin. Ja hakkas poolmeeleheitlikult rattakella tilistama. Ma ei saa siiani aru, mida ta soovis saavutada. Kas ma oleksin pidanud tema eest s6iduteele astuma? See k6nnitee pole rattateena märgitud, rattad s6idavad seal tänaval ALATI s6iduteel. Ma siis pressisin ennast temast mööda ja jalutasin edasi. Polnud mingit tahtmist mölisema hakata. Kuigi nüüd järelem6eldes oleks ju v6inud - ta ei saa ometigi oodata, et jalakäija ratta eest k6nniteelt s6iduteele astuma peaks. Sürreaalne. Säh teile korralikke sakslasi! Tutkit!

Heatwave vol.2

Update kuumalaine osas: pühapäeval oli m6nede väljaannete kohaselt meil +38 kraadi varjus. Mu väikesed armsad tomatikesed on aga pärast seda kuumarabandust mingisuguse spurdi teinud ja me oleme juba 4-5 neist ära söönud. Ja neid tuleb järjest juurde! Paprika on aga pausile end pannud vist, ei tule miskit nagu juurde, viskab tasakesi ainult väikeseid lehti igast nurgakestest. Ja putukaid, neid ma jahin juba pikemat aega - alguses "pesin" neid dushi all, nüüd olen piirdunud alkoholiga. Hoidke pöialt, et neist sindritest lahti saaksin! :)

Mu uuest sügisesest tegevusest "ülikool" rääkides: kindlustus on olemas, 6ppemaks vaja veel ära maksta. Siis saab l6puks kursustele registreerima hakata, nii p6nev! See muidugi ei saa just k6ige stressivabam olema, valmistan end ette siin. Näen ju alati, kuidas Julian nende tunniplaanide koostamisega kakleb. JA jälle hull paberiteajamine Bafög´i pärast - 6nneks on mul kogemus olemas, seekord läheb ehk kergemini.
V6tan päev korraga, vaatan kuidas asjad kujunevad. Sest plaane ma enam ammu ei julge väga teha, miskit ei tule välja neist siin :P

Parandan oma saksakeelt bakatööde kokkuv6tete t6lkimisega. Juliani 6e oma oli ühe teatud linna liikluskorraldusest ja jalgrataste sinna integreerimisest. Tema kuti oma hoopiski tuulegeneraatorite v6nkekoormuste kindlakstegemise testi väljakujundamisest. Nüüd on tunne, et v6in ükstaspuha mida t6lkida :)

Ahjaa, infoks huvilistele - Universität Münster ja sissekanne Wikipedias. Ma olen ammu tahtnud lossis 6ppida - nüüd on mul see v6imalus! Pluss Münster on nii nunnu oma rekonstrueeritud vanalinnaga.
Väike info kooli kohta - Saksamaa suuruselt viies ülikool, mille valdusesse kuulub 212 ehitist linnas. Teadus ja meditsiin on seal väga k6rgelt arenenud, nii nagu Tartul on oma ülikoolikliinik, on Münsteril sama. Lugege aga ise! Nüüd hakkame Julianiga l6puks koos koolis käima, ta ootab seda juba tükimat aega :P Saab l6unal mensas söömas käia ja maailma parimas jätsikohvikus jäätist süüa. Ei j6ua ära oodata!

It´s a heatwave, baby

Ma olen sel nädalavahetusel nagu mingi vampiir/koopaelanik. 6ues on kannatamatult palju kuumakraade ja homseks lubab +36 kuni 38 (!!). Saksamaal. Natuke kahtlane. Aga kuna ma selle vastu ei saa, siis proovin hakkama saada. Kuna mu teine pool läks s6pradega kontserdile, peidan mina end kodus. Iga kord kui ma 6ue lähen, meenutan tagasitulles sulanud jäätist. Seepärast on mul plaan (mis ka tegelikult täitsa töötab, sai eile järgi proovitud) - Marion läheb vajadusel pikemaks ajaks 6ue siis kui päike pooles taevas on, st. kui 6hukraadid veidi langenud on.
Kassile on säärane ilm veel rohkem vastukarva kui mulle, ta magab päevad lihtsalt maha, kuskil jahedas nurgas, kui ta m6ne sellise leiab. Minusuuruseid jahedaid nurki meil kahjuks pole.

Vahelduseks üks lugu, millesse ma eelmine nädal ära armusin.

P.S. Tuleb välja, et s6rmust kanda polegi nii hull ;)

Üks ja kaks ja kolm pilti

 Kojutulles ootas ees posu paprikabeebisid. Aga ega nad suuremaks kasvagi, j6uavad enne otsas ära kuivada, peab kohe pintslisse pistma. Aga seemned on sees ja maitse väga hea, ausalt ka! Nüüd saan siin iga päev uusi, kui aga tahan. Jeee!

 Seitsmendal käisime uue autoga reisul - Externsteine kaemas. Vinge oli!

Poolkogemata leidsin mulle puhuva m6mmi!

Willkommen zurück!

Kui me majaperenaisele eestipäraste mustritega kuumaalused üle andsime, saime teada, et ka tema lemmiklill on rukkilill. Ja et juba ammu unistab ta oma päris rukkililledest aias, nagu mõnedel põldudel. Nii sõitsime me siis täna neid otsima, neid PÄRIS siniseid iludusi. Kaua sõitsime, aga leidsime. Hopsti rukkipõldu sisse ja hopsti taimekesed välja. Nüüd on nad majaääres, värisevad tuule käes. Kuivanud õienupud puistasin teiselepoole maja. Kui veab, saan järgmine aasta kas või iga päev uue kimbu endale vaasi. Ja Aleida on ka õnnelik. Oh, kordaläinud päev. Uue seeliku sain ka. Mõnikord ju võib, onju?

Ahjaa, ja eelmine nädal oli Juliani kodulinnas Begegnungswoche. Rahvatantsijaid mitmelt maalt, tantsu ja muusikat ja nii mõndagi traditsioonilist. Baltikumist olid ainsana leedukad esindatud. Soomlased jagasid heldekäeliselt salmiaki lagritsat, ülejäänud põdraliha ja napsu. See üritus pidavat iga 5 aasta tagant toimuma, kohaliku tantsurühma vanemad organiseerivad, seekord ehk ka viimast korda. Noori ei huvita, keegi ei võta korraldamist enda kanda - kahju. Ega pole nii nagu Eestis, et kõik on uhked oma triibuseelikute ja muhumustrite üle.
Siinsed tantsivad ju tumepruunides, tumerohelistes või mustades ürpides. Mütsikesed peas, põllekesed ees ja PUUKOTAD jalas. Jah, lugesite õigesti - kotad. Võite endale isegi ette kujutada, kui võimatu kottadega tantsida on. Seepärast ei kutsugi ma seda tantsimiseks - pigem niisama tammumiseks. Kui viitsin, panen lähipäevil video ka üles. :)


P.S. Uudised levivad seal küll kulutulena.

Kus on kodu, mis on kodu, kus on kodukoht?

Alatskivi lossis, kõige vingemas toas

Koduhaldjas 

Kolm nädalat "puhkust" kodumaal läks kuidagi eriliselt kiiresti. Samas sai ka eriliselt palju tehtud ja nähtud. Mu "eestiakud" on kenasti täis laetud, kuhjadeviisi kodumaist (enamasti küll mustrite näol) kaasa võetud ja nüüd võin uue hooga sügisele vastu minna. Sest see sügis tuleb mul teisiti.
Saksa keelt ära pole unustanud ja asjaajamine hakkas ka juba täie hooga pihta - paberimajandus ja nii edasi.

Koduskäiku ma kirjeldada ei oska. Heade asjade jaoks ei jätku tihtipeale piisavalt sõnu, neid pole ehk leiutatudki, välja mõeldudki. Nad kõik olid seal, need keda ma ootasin ja igatsesin. Need tänavad ja see lõhn. Tallinn lõhnab teisiti, olete seda tähele pannud? Või olen ma siin põldude vahel lihtsalt suurlinnalõhna ära unustanud. Ei, see ei saa olla. Tallinna lõhna ei saa ju unustada.
Siiski olid need nädalad kui unenägu, need on nii alati, kui ma kodus käin. KODUS, seal kus on katkine värav ja külmad trepid. Oh, ma tulen jälle, mu armas Tallinn!

Tallinn

Tartu

Viljandi