Esimest korda viimase nelja aasta jooksul veetsime me j6ulud omaette, kodus. Kaks päeva enne j6ule käisime kuuske ostmas, oi see oli üks m6nus ettev6tmine! Suurt me ei tahtnud, kuhu meil see mahukski. Plaanis oli väike puuke osta, mille laua peale panna saaks. Ostsime aga veidi suurema, mis kokkuv6ttes laua peale ei mahtunudki. Minu 6nn, sest ma tegelikult tahtsingi sellist, mis p6randale panna! :) Panime siis toanurka, lootuses, et Kiisu puu rahule jätab ja Säde ehteid maha kiskuma ei hakka. Ja vedas! Puu seisab, ehted ka! No alguses oli Kiisul veel see krae ümber, aga ka nüüd ilma kraeta ei puutu ta seda puud. Hea enne, ma ütleks. Säde käib vahel näpuotsaga kuulikesi katsumas ja siis "ooo" ütlemas. See pisike.
Julian vatras ju aasta otsa oma jeesuslapsukesest (Christkind), aga kokkuv6ttes lubas ta sellega hoopis järgmisel aastal pihta hakata. Et Säde ei saa veel sellest ju aru. No olgu.
Piparkoogid olid juba varem valmis tehtud, seega jäi meil j6ululaupäeval üle ainult salatit ja placintat teha. Moldovast oleme selle roa endaga siia kaasa v6tnud, ja sööme väga hea meelega. Ei tee tihti, seega j6uludeks sobis hästi. Muidugi ei puudunud hapukapsad ja vorstikesed. Selline lihtne segu kultuuridest. J6uludel peab ju endal hea olema.
6htul käisime jalutamas. Kui ma väike olin, viis paps meid Steniga ikka j6ulu6htul külma kätte jalutama, päkapikke otsima. Tagasitulles olid päkapikud juba kodus käinud ja kingid toonud. Nii tegime ka meie Sädega. Julian läks ees ja mina jäin veel veidikeseks tuppa :) Eks vaatame, mis järgmine aasta teeme. Aga omamoodi p6nev oli see küll, selline teistmoodi tunne oma perega pühi tähistada.
Magamaminekuajaks oli Säde omadega nii üleskeeratud ja nii elevil, et tal v6ttis kolm (!) tundi, et sügavalt magama jääda. Ikka ja jälle oli ta voodis püsti ja hüppas ja nuttis, tahtis välja oma uute mänguasjadega mängima. Lisaks sai ta mänguvaiba omale tuppa, eks ta siis seisis ja vaatas üle voodiääre seda vaipa. Kokkuv6ttes on ta hakanud oma magamiskotil lukku lahti tegema ja seda seljast v6tma. No ma ei tea, millega ta siis veel magama peaks. Ta rändab unes nii palju, et vahel on ta iga kord erinevas voodi nurgas kui kontrollimas käin. Tekki ja patja ma lihtsalt ei julge veel kasutada :D Sellised napakad dilemmad siin.
Esimesel j6ulupühal s6itsime siis Juliani ema juurde, sinna tulid ta nüüdse abikaasa pojad ka, üks neist v6ttis oma poja ka siis kaasa. Juliani 6de ja kutt olid muidugi ka platsis. Seal saab ikka kartulipalle (njämmmmm, Knödel/Klöße) ja liha (Roulade?) ja punast kapsast (Rotkohl) ja hapukapsast ja mida veel.
Me saime j6uludeks raha, oli kokku lepitud nii. Nii väga kui ma ka ei tahaks endale igast asju osta, läheb see raha hoiukassasse. Siht on silme ees ;)
Sunday, December 28, 2014
Friday, December 26, 2014
Pühadejärgne pildisadu
 |
| Pükstest lapsel vist puudus ei tule.. |
 |
| 20-minutiline kiisuvest, aka lihtsaim viis kass halvata. Niikui see selga sai, vajus ta kummuli ja liigutada ei tahtnud. |
 |
| Laps kannab küll, mis emme kokku 6mbleb! |
 |
| Piparkoogiuputus! |
 |
| J6uluajal peab ka j6uluvinüülid välja otsima! |
 |
| J6uludeks tegin placinta't, mida me Moldovast nii armastama hakkasime. Kartuli-fetajuustu-rohelise sibulaga. |
 |
| Keravälk. |
 |
| Okei, pildistamise tulemus. Marion augus. |
 |
| Meie esimene (l6puks ometi!) päris oma kuusepuu! |
Loomaarsti teenuste nimekiri on mul varsti peas vist
Veidi hiljapeale jäänud postitus, aga ma annaks kerge ülevaate mis kui palju kassi ravi puhul maksis. Ja siis kunagi j6uan j6uludeni ka!
13.12, laupäev. Julian läks erakorralisse Kiisuga. Tagasi tuli 130,34 eurot vaesemana.
Üldine ülevaatus - 24,00
Röntgen - 56,24
2 süsti - 18,60
Mingi muu ravimitasu 3,97
+ maksud 18,78 teenuste pealt + 0,75 ravimite pealt
Kaasa antud tilgad (mida me ainult ühe korra kasutada j6udsime) - 6,72 + maksud 1,28
17.12, kolmapäev. Kiisu oli neli päeva arsti juures. Maksis meil 1198,98 eurot.
14.12 :
Teistkordne ülevaatus - 21,00
Ultraheli ühele organile - 68,37
Veenikateetri paigaldus (on see 6ige s6na?) - 22,67
Kasutatud ravim - 7,07
Kuni 6-tunnine tilgutiinfusioon - 18,90
Kasutatud ravim - 2,00
Vereproov - 12,18
Lihtne vereuuring laboris - 12,15
2 Fotomeetrilist laboriuuringut (mis iganes see ka pole, saksa k. photometrische Laboruntersuchungen) - 17,82
Inhalatsiooninarkoosi alustamine kassil - 22,95
Kasutatud ravim - 1,52
Inhalatsiooninarkoos kassile, kuni 60 minutit - 67,04
Kasutatud ravim - 5,33
Monitoriga jälgimine (EKG, pulss, jne), kuni 1 tund - 67,01
2 inhalatsiooninarkoosi, m6lemad lisa 20 minutit - 43,56
Kasutatud ravim - 3,84
Monitoriga jälgimine, iga järgnev tund - 33,47
Mao-operatsioon kassile - 267,65
Kasutatud ravim - 21,22
Süst - 9,30
Kasutatud ravim - 0,03
Süst tilguti kaudu - 6,14
Kasutatud ravim - 0,89
Ööpäevaringne statsionaarne hooldus - 16,76
15.12:
Korduv ülevaatus - 14,00
Ööpäevaringne statsionaarne hooldus - 11,17
Kasutatud ravim - 3,34
Veenikaudne tilguti, ööpäevaringne - 28,34
Kasutatud ravim - 3,00
3 süsti - 18,60
Kasutatud ravim - 1,08
Vereproov - 8,12
Fotomeetriline (?) laboriuuring 5, 94
Kasutatud ravim - 4,54
16.12:
Korduv ülevaatus - 14,00
Ööpäevaringne statsionaarne hooldus - 11,17
Kasutatud ravim - 3,34
Veenikaudne tilguti, ööpäevaringne - 28,34
Kasutatud ravim - 3,00
3 süsti - 18,60
Kasutatud ravim - 1,08
17.12:
Korduv ülevaatus - 14,00
Pool päeva statsionaarset hooldust - 7,25
Kasutatud ravim - 3,34
Veenikaudne tilguti, kuni 6 tundi - 12,60
Kasutatud ravim - 1,00
2 süsti - 12,40
Kasutatud ravim - 1,86
+ maksud teenustele 173,19 + ravimitele 12,82
Lisaks tulid mingid muud ravimid, mida siis 16. ja 17.12 Kiisule anti ja meile koju kaasa anti.
2,00 + 1,97 + 4,91 + 13,76 + 3,94 + 3,09
+ maksud 0,77 + 3,55
18.12 käis Julian ju uuesti arstil, sest see opakas t6mbas niite välja.
See läks maksudega kokku 15,20 maksma.
24.12 käisime niite välja t6mbamas ja see oli 4,90.
Kokku: 1349,42.
Millest esimese päeva raha oli tegelikult ju nö m6ttetult makstud, kuna nad diagnoosisid ta valesti.
Palju 6nne teile kui teil on kass, kes närib igast jama! :D
Iseenesest pole ju palju asju, mis suure summa maksid. Aga need väiksemad summad kokku..
Me laenasime raha Juliani emalt. See on nii jube, ma juba kujutan ette teda seda tagasi norimas meilt. 6nneks ta saab aru, et me peame hetkel muuks koguma ja see ei ole meil nii lihtne.. vastik, l6i ikka m6nusalt suure augu meie säästmisplaani. Isegi raske ju suurt summat kokku saada, kui Julian ainsana töötab ja ma koolitoetust saan. :D Uue korteri otsingud on selle pärast kah nüüd tundmatusse tulevikku kadunud. Aga ma usun, et k6ik juhtub p6hjusega. Pidin ma ainult nüüd selle spordiklubi liikmeks hakkama, oleks saanud selle raha nüüd iga kuu hoopis vajalikumasse kohta panna. Ohjah.
13.12, laupäev. Julian läks erakorralisse Kiisuga. Tagasi tuli 130,34 eurot vaesemana.
Üldine ülevaatus - 24,00
Röntgen - 56,24
2 süsti - 18,60
Mingi muu ravimitasu 3,97
+ maksud 18,78 teenuste pealt + 0,75 ravimite pealt
Kaasa antud tilgad (mida me ainult ühe korra kasutada j6udsime) - 6,72 + maksud 1,28
17.12, kolmapäev. Kiisu oli neli päeva arsti juures. Maksis meil 1198,98 eurot.
14.12 :
Teistkordne ülevaatus - 21,00
Ultraheli ühele organile - 68,37
Veenikateetri paigaldus (on see 6ige s6na?) - 22,67
Kasutatud ravim - 7,07
Kuni 6-tunnine tilgutiinfusioon - 18,90
Kasutatud ravim - 2,00
Vereproov - 12,18
Lihtne vereuuring laboris - 12,15
2 Fotomeetrilist laboriuuringut (mis iganes see ka pole, saksa k. photometrische Laboruntersuchungen) - 17,82
Inhalatsiooninarkoosi alustamine kassil - 22,95
Kasutatud ravim - 1,52
Inhalatsiooninarkoos kassile, kuni 60 minutit - 67,04
Kasutatud ravim - 5,33
Monitoriga jälgimine (EKG, pulss, jne), kuni 1 tund - 67,01
2 inhalatsiooninarkoosi, m6lemad lisa 20 minutit - 43,56
Kasutatud ravim - 3,84
Monitoriga jälgimine, iga järgnev tund - 33,47
Mao-operatsioon kassile - 267,65
Kasutatud ravim - 21,22
Süst - 9,30
Kasutatud ravim - 0,03
Süst tilguti kaudu - 6,14
Kasutatud ravim - 0,89
Ööpäevaringne statsionaarne hooldus - 16,76
15.12:
Korduv ülevaatus - 14,00
Ööpäevaringne statsionaarne hooldus - 11,17
Kasutatud ravim - 3,34
Veenikaudne tilguti, ööpäevaringne - 28,34
Kasutatud ravim - 3,00
3 süsti - 18,60
Kasutatud ravim - 1,08
Vereproov - 8,12
Fotomeetriline (?) laboriuuring 5, 94
Kasutatud ravim - 4,54
16.12:
Korduv ülevaatus - 14,00
Ööpäevaringne statsionaarne hooldus - 11,17
Kasutatud ravim - 3,34
Veenikaudne tilguti, ööpäevaringne - 28,34
Kasutatud ravim - 3,00
3 süsti - 18,60
Kasutatud ravim - 1,08
17.12:
Korduv ülevaatus - 14,00
Pool päeva statsionaarset hooldust - 7,25
Kasutatud ravim - 3,34
Veenikaudne tilguti, kuni 6 tundi - 12,60
Kasutatud ravim - 1,00
2 süsti - 12,40
Kasutatud ravim - 1,86
+ maksud teenustele 173,19 + ravimitele 12,82
Lisaks tulid mingid muud ravimid, mida siis 16. ja 17.12 Kiisule anti ja meile koju kaasa anti.
2,00 + 1,97 + 4,91 + 13,76 + 3,94 + 3,09
+ maksud 0,77 + 3,55
18.12 käis Julian ju uuesti arstil, sest see opakas t6mbas niite välja.
See läks maksudega kokku 15,20 maksma.
24.12 käisime niite välja t6mbamas ja see oli 4,90.
Kokku: 1349,42.
Millest esimese päeva raha oli tegelikult ju nö m6ttetult makstud, kuna nad diagnoosisid ta valesti.
Palju 6nne teile kui teil on kass, kes närib igast jama! :D
Iseenesest pole ju palju asju, mis suure summa maksid. Aga need väiksemad summad kokku..
Me laenasime raha Juliani emalt. See on nii jube, ma juba kujutan ette teda seda tagasi norimas meilt. 6nneks ta saab aru, et me peame hetkel muuks koguma ja see ei ole meil nii lihtne.. vastik, l6i ikka m6nusalt suure augu meie säästmisplaani. Isegi raske ju suurt summat kokku saada, kui Julian ainsana töötab ja ma koolitoetust saan. :D Uue korteri otsingud on selle pärast kah nüüd tundmatusse tulevikku kadunud. Aga ma usun, et k6ik juhtub p6hjusega. Pidin ma ainult nüüd selle spordiklubi liikmeks hakkama, oleks saanud selle raha nüüd iga kuu hoopis vajalikumasse kohta panna. Ohjah.
Thursday, December 18, 2014
Kiisu on kodus!
Eile 6htul tohtisime Kiisu koju tuua. Anti kaasa see tore krae, millega me muidugi tükk aega lahingut pidasime, sest too neljajagne vingerdas end sealt pidevalt välja.
Meile näidati ka pilte operatsioonist ja ma pean end parandama, mitte ainult jämesool polnud ummistunud, vaid see teine ka, peensool. Sool l6igati kahest kohast lahti ja magu ka veel omakorda. Välja saadi ikka paras kogus roosakat l6nga. Ma tean küll, mis l6ng see on. Nüüdsest vaatan seda tokki hoopis teise pilguga.
Öösel oli v6imatu magada, sest ta koperdas selle torbikuga igale poole otsa. Mingil hetkel kolis Julian Säde tuppa madratsile, sest ta pidi enne seitset ärkama juba ja vajas und. Siis tuli Kiisu mu juurde ja magas hommikuni voodis.
Päeval ma teda sööma ei saanudki, nii pidin valuvaigistit tühjale k6hule andma. See oli ka omaette maadlus, aga viienda korraga sai ta selle alla neelatud. Säde käis päev otsa teda paitamas ja musitamas, nii armas. Nii pea kui Julian koju tuli, hakkas kass sööma. Muidugi ainult kui Julian tal k6rval istus. Kummaline. Nii saime vähemalt antibiotsi ka anda, see läks lihtsamalt. Oli mingi vedelik, mida suhu pritsisime talle süstlaga.
Pärastl6unal käisime jalutamas, kohvikus ja poes. Tagasitulles polnud kassi kuskil. L6puks leidsime ta kapi tagant, see krae lahtikisutuna kaelas rippumas, nööri otsas. Takkaotsa selgus, et ta oli suutnud k6hult plaastri ära kiskuda. Julian siis kihutas jälle arstile, seekord meie omale. Sinna polnud veel teine loomaarst haiguslugu saatnud, seega tegelesid nad veel sellega ka.
Kokkuv6ttes oli ta umbes 2 cm niiti välja t6mmanud ja nüüd peab ta Säde bodiga ringi käima. Ma pean siin midagi välja nuputama, sest see bodi on talle väike. K6htu peab kuidagi katma.
Hoidke pöialt. See on nii absurd. Homme kirjutan kui palju see kogu jant maksma on läinud juba.
Pai!
Meile näidati ka pilte operatsioonist ja ma pean end parandama, mitte ainult jämesool polnud ummistunud, vaid see teine ka, peensool. Sool l6igati kahest kohast lahti ja magu ka veel omakorda. Välja saadi ikka paras kogus roosakat l6nga. Ma tean küll, mis l6ng see on. Nüüdsest vaatan seda tokki hoopis teise pilguga.
Öösel oli v6imatu magada, sest ta koperdas selle torbikuga igale poole otsa. Mingil hetkel kolis Julian Säde tuppa madratsile, sest ta pidi enne seitset ärkama juba ja vajas und. Siis tuli Kiisu mu juurde ja magas hommikuni voodis.
Päeval ma teda sööma ei saanudki, nii pidin valuvaigistit tühjale k6hule andma. See oli ka omaette maadlus, aga viienda korraga sai ta selle alla neelatud. Säde käis päev otsa teda paitamas ja musitamas, nii armas. Nii pea kui Julian koju tuli, hakkas kass sööma. Muidugi ainult kui Julian tal k6rval istus. Kummaline. Nii saime vähemalt antibiotsi ka anda, see läks lihtsamalt. Oli mingi vedelik, mida suhu pritsisime talle süstlaga.
Pärastl6unal käisime jalutamas, kohvikus ja poes. Tagasitulles polnud kassi kuskil. L6puks leidsime ta kapi tagant, see krae lahtikisutuna kaelas rippumas, nööri otsas. Takkaotsa selgus, et ta oli suutnud k6hult plaastri ära kiskuda. Julian siis kihutas jälle arstile, seekord meie omale. Sinna polnud veel teine loomaarst haiguslugu saatnud, seega tegelesid nad veel sellega ka.
Kokkuv6ttes oli ta umbes 2 cm niiti välja t6mmanud ja nüüd peab ta Säde bodiga ringi käima. Ma pean siin midagi välja nuputama, sest see bodi on talle väike. K6htu peab kuidagi katma.
Hoidke pöialt. See on nii absurd. Homme kirjutan kui palju see kogu jant maksma on läinud juba.
Pai!
Tuesday, December 16, 2014
Kiisu
Kurvemat uudist ka - Kiisu on haiglas. V6i noh, loomaarsti juures. See on nii uskumatu lugu, et ma ise olen siiani nii endast väljas veel.
Reedel oli siis Juliani ema registreerimine ja kui me 6htul koju tulime, avastasime, et Kiisu oli neli korda oksendanud ja meile voodisse pissinud (seda pole ta kunagi teinud). Olgu, arvasime, et äkki on pahane miskipärast ja näris ehk mingit kilekotti v6i midagi, et see segab kurgus v6i k6hus. Aga siis vaatasime, et ta pole liivakastis käinud ja söönud ka väga midagi. Hm. Muretsesime natuke, aga kuna ta on varemgi lollist peast pakkepaela närinud ja selle siis ise välja saanud, arvasime, et seekord läheb samamoodi.
Aga ei.
Öösel oksendas ta umbes iga 2 tunni tagant, see oli nii hull. Unesegasena kuulsin-nägin Juliani pidevalt Kiisut otsima jooksmas. Ta peidab end tavaliselt kas siis laua v6i voodi alla. V6i hoopis diivani taha.
Laupäeva hommikul helistasime valvearstile (teises linnas), kuhu Julian temaga siis kohale s6itis. Tehti röntgen, mis näitas, et sool on jah täis, aga et miks ja kuidas, väga öelda ei osatud. Arvati, et midagi tekitab k6hukinnisust ja sellepärast tal paha ja liivakastis ei käi. Kuna ta aga selleks ajaks midagi joonud ega söönud polnud, süstiti talle naha alla suhkruvett, et tal vedelikupuudust ei tekiks. Ise ta ju jooma polnud n6us. Anti veel mingit rohtu, mis pidi tal aitama uuesti sooletegevuse tööle saada. 6htul andsime veel midagi valude vastu. Kuna öeldi, et rohi hakkab m6juma ja ta vedelikke saab, läksime me küll veidi raske südamega Juliani ema peole. Aga muud me teha ei saanud ju, ta ei lasknud end isegi süles hoida eriti. Istus lihtsalt diivani taga terve aja ja nägi nii 6nnetu välja. Keerasime veel radikad soojaks, et tal kehatemperatuur enam ei langeks.
Laupäeva hommikul tulime tagasi koju, Kiisu peitis end ikka veel. Joonud-söönud polnud jätkuvalt mitte midagi, liivakastiga samad lood. Olgu, asi muutus kriitiliseks, kolmas päev juba. Julian siis helistas ette ja läks uuesti arstile. Seekord oli teine arst ja nad tegid ultraheli, kus nägid, et midagi blokeerib tal jämesoolt (vist on see 6ige organ, vabandage, bioloogid). Tähendab, kass on midagi sisse söönud. Jess. Julianile anti kaks valikut: ta kas on n6us operatsiooniga, mis koos raviga läheb ikka m6nusalt maksma, v6i panevad nad kassi magama. Olukord läks järsku väga t6siseks. Ma ei oleks suutnud ise selles olukorras vist selge peaga küll seal seista. Kokkuv6ttes opereeriti Kiisut pühapäeva 6htul, sest iga mööduv tund tegi olukorra kriitilisemaks. L6ikasid k6hu kolmest (!) kohast lahti ja leidsid sealt palju... l6nga, oeh. See on nii absurd. Loomaarst ütles, et pole sellist asja oma 15-aastase karjääri jooksul näinud, et kass nii palju l6nga alla neelab ja see kogu tema soole ära ummistab.
Mina tunnen end muidugi süüdi, minu l6ng ju. Kellel tohmanil veel siin kasti sees kudumisasjad on... Mul m6istus ütleb, et ei saa ju k6ike ära peita, ja kes selle peale üldse tuleks, et üks kass l6nga sööb. Aga süda valutab ja peas käivad ringi m6tted stiilis "aga kui...".
K6ige hullem on möödas, operatsioon ja sellele järgnenud öö. Kiisu aga ei taha süüa iseseisvalt, nagu kuulsime. Noh, ma saan temast aru, ta on stressis ja masenduses ja arvab, et me jätsime ta maha ja siis veel valu ja v66ras koht.. muidugi on ta stressis. Muidugi ei taha ta süüa. Meil alguses lubati teda vaatama minna, aga kuna ta pole sööma hakanud, siis paluti seda mitte teha. Arst arvab, et Kiisu laskub suuremasse masendusse kui meid näeb ja me teda kaasa ei v6ta. Nii ootame me siin telefonik6net sealt v6i helistame ise, et uurida olukorda. Koju tahaks Kiisut...
Ravikulud lähevad kalliks, aga Kiisu on üks osa meist. Meie pere. Ja oma pere eest teed sa ju k6ik, mis saad. Lööb nüüd meie säästuplaani veidi sassi, tekitab meile stressi, aga kui kass kokkuv6ttes terveks saab, on see ju seda väärt.
Saatke häid m6tteid!
Reedel oli siis Juliani ema registreerimine ja kui me 6htul koju tulime, avastasime, et Kiisu oli neli korda oksendanud ja meile voodisse pissinud (seda pole ta kunagi teinud). Olgu, arvasime, et äkki on pahane miskipärast ja näris ehk mingit kilekotti v6i midagi, et see segab kurgus v6i k6hus. Aga siis vaatasime, et ta pole liivakastis käinud ja söönud ka väga midagi. Hm. Muretsesime natuke, aga kuna ta on varemgi lollist peast pakkepaela närinud ja selle siis ise välja saanud, arvasime, et seekord läheb samamoodi.
Aga ei.
Öösel oksendas ta umbes iga 2 tunni tagant, see oli nii hull. Unesegasena kuulsin-nägin Juliani pidevalt Kiisut otsima jooksmas. Ta peidab end tavaliselt kas siis laua v6i voodi alla. V6i hoopis diivani taha.
Laupäeva hommikul helistasime valvearstile (teises linnas), kuhu Julian temaga siis kohale s6itis. Tehti röntgen, mis näitas, et sool on jah täis, aga et miks ja kuidas, väga öelda ei osatud. Arvati, et midagi tekitab k6hukinnisust ja sellepärast tal paha ja liivakastis ei käi. Kuna ta aga selleks ajaks midagi joonud ega söönud polnud, süstiti talle naha alla suhkruvett, et tal vedelikupuudust ei tekiks. Ise ta ju jooma polnud n6us. Anti veel mingit rohtu, mis pidi tal aitama uuesti sooletegevuse tööle saada. 6htul andsime veel midagi valude vastu. Kuna öeldi, et rohi hakkab m6juma ja ta vedelikke saab, läksime me küll veidi raske südamega Juliani ema peole. Aga muud me teha ei saanud ju, ta ei lasknud end isegi süles hoida eriti. Istus lihtsalt diivani taga terve aja ja nägi nii 6nnetu välja. Keerasime veel radikad soojaks, et tal kehatemperatuur enam ei langeks.
Laupäeva hommikul tulime tagasi koju, Kiisu peitis end ikka veel. Joonud-söönud polnud jätkuvalt mitte midagi, liivakastiga samad lood. Olgu, asi muutus kriitiliseks, kolmas päev juba. Julian siis helistas ette ja läks uuesti arstile. Seekord oli teine arst ja nad tegid ultraheli, kus nägid, et midagi blokeerib tal jämesoolt (vist on see 6ige organ, vabandage, bioloogid). Tähendab, kass on midagi sisse söönud. Jess. Julianile anti kaks valikut: ta kas on n6us operatsiooniga, mis koos raviga läheb ikka m6nusalt maksma, v6i panevad nad kassi magama. Olukord läks järsku väga t6siseks. Ma ei oleks suutnud ise selles olukorras vist selge peaga küll seal seista. Kokkuv6ttes opereeriti Kiisut pühapäeva 6htul, sest iga mööduv tund tegi olukorra kriitilisemaks. L6ikasid k6hu kolmest (!) kohast lahti ja leidsid sealt palju... l6nga, oeh. See on nii absurd. Loomaarst ütles, et pole sellist asja oma 15-aastase karjääri jooksul näinud, et kass nii palju l6nga alla neelab ja see kogu tema soole ära ummistab.
Mina tunnen end muidugi süüdi, minu l6ng ju. Kellel tohmanil veel siin kasti sees kudumisasjad on... Mul m6istus ütleb, et ei saa ju k6ike ära peita, ja kes selle peale üldse tuleks, et üks kass l6nga sööb. Aga süda valutab ja peas käivad ringi m6tted stiilis "aga kui...".
K6ige hullem on möödas, operatsioon ja sellele järgnenud öö. Kiisu aga ei taha süüa iseseisvalt, nagu kuulsime. Noh, ma saan temast aru, ta on stressis ja masenduses ja arvab, et me jätsime ta maha ja siis veel valu ja v66ras koht.. muidugi on ta stressis. Muidugi ei taha ta süüa. Meil alguses lubati teda vaatama minna, aga kuna ta pole sööma hakanud, siis paluti seda mitte teha. Arst arvab, et Kiisu laskub suuremasse masendusse kui meid näeb ja me teda kaasa ei v6ta. Nii ootame me siin telefonik6net sealt v6i helistame ise, et uurida olukorda. Koju tahaks Kiisut...
Ravikulud lähevad kalliks, aga Kiisu on üks osa meist. Meie pere. Ja oma pere eest teed sa ju k6ik, mis saad. Lööb nüüd meie säästuplaani veidi sassi, tekitab meile stressi, aga kui kass kokkuv6ttes terveks saab, on see ju seda väärt.
Saatke häid m6tteid!
Kui ämmamamma otsustas abielluda ehk kuidas Marion ja Julian esimese pulmatantsu tegid
Pildil on väike Säde oma printsessikleidiga, mille ta muidugi ära mökerdas, ja Luis, Juliani ema abikaasa pojapoeg.
Hiljem läksime fotostuudiosse pilte tegema (no nii halb, appi, ma pidin k6huli maas olema, kleidi ja umbes 10-sentimeetriste kontsadega!) ja siis sööma.13.12, laupäeval, oli siis selline pulmapeo moodi asjandus.
Kohale kutsutud k6ik tuttavad ja sugulased. Taaskord sain kätt suruda paljudel, kelle nime ma ei tea, aga kes minust peaaegu k6ike teavad. Nii arvas üks Juliani ema abikaasa (Ulrich) endine töökaaslane, et ma vist saksa keelt ei m6ista ja rääkis hästi aeglaselt ja väga ilmekalt. Kuigi ma olen kindel, et ma olen teda viimase nelja aasta jooksul rohkem kui korra kohanud...
Pidu toimus "noorpaari" tantsukoolis (seltskonnatants), üllatusesinejateks olid stepptantsijad..
Mina tegin natuke pilte, meenutuseks, ja Juliani 6ega orgunnisime väikesed l6busad aksessuaarid, millega siis naljakaid pilte teha. Mingi proff ma ju pole, aga loodan, et jäävad piltidega rahule. Peangi hakkama neid tasakesi sorteerima.Ja siis, appi. Ma läksin vetsu, enne mida Juliani ema veel ütles, et me peame kohe k6ik saali kogunema. M6tlesin, et käin kähku ära. Kuulsin veel, kuidas keegi mikrofoni pruudikimbust rääkis. Omaette m6tlesin, et ma ju niikuinii "ära lubatud" ja kuna kuupäev ammu paigas, siis ma küll seda kimpu püüdma minema ei pea. Astusin vetsust välja ja üks naine ootas mind seal, ütles et ma kähku saali läheksin. Okei, kahtlane.
Me hirmuga ootame fotostuudio pilte. Sest andke andeks, aga sakslaste "stiil" on tihti ikka alla igasugust arvestust. Ma ei tahtnud ju üldsegi sinna minna, aga "perekonna" kohustus, bah. Eks näis kuidas me suveks fotograafi leiame :/
Countdown läuft!
Viie tunni pärast on ülikool selleks aastaks läbi!
(Jätame välja m6ned kodused ülesanded, mis ma vaheajal tegema pean, AGA PUHKUS ALGAB KOHE VARSTI!)
Siis saan jälle siia kirjutada. Mul on nii palju vaja teha. Kuusk otsida ja kaunistada ja 6mmelda ja kinke pakkida. Ja piparkooke küpsetada.
Mul on null j6ulutunne siiani (no kui 6ues sajab peaagu 24/7, kuidas muudmoodi saabki?), aga äkki nüüd leian oma j6ulud ka üles?
Hihi.
Viie tunni pärast on ülikool selleks aastaks läbi!
(Jätame välja m6ned kodused ülesanded, mis ma vaheajal tegema pean, AGA PUHKUS ALGAB KOHE VARSTI!)
Siis saan jälle siia kirjutada. Mul on nii palju vaja teha. Kuusk otsida ja kaunistada ja 6mmelda ja kinke pakkida. Ja piparkooke küpsetada.
Mul on null j6ulutunne siiani (no kui 6ues sajab peaagu 24/7, kuidas muudmoodi saabki?), aga äkki nüüd leian oma j6ulud ka üles?
Hihi.
Tuesday, December 9, 2014
No pole naljakas. KUU AEGA pole ma kirjutanud midagi. Tule taevas appi.
Mul pole jah aega. Pooleliolevad 6mblustööd kuhjuvad magamistoas, ideid tuleb muudkui juurde. Kooli jaoks on vaja mingi miljon sotsiaalteoreetilist teksti läbi lugeda ja analüüsida ja ettekandeks ette valmistada. Ja kuna mu peaaegu ainus vaba aeg on 6htuti alates kella kaheksast, siis ei j6ua ma väga kuskile oma asjadega. Kella kaheksaks olen juba tihti kutupiilu.
Ja siis ma hakkasin ju j6usaalis käima, appike. V6tsin ikka väga kaua hoogu, aga lepingu ma ära tegin ja nüüd pole pääsu. Targa masina arvates peaksin ma hoopis kaalus juurde v6tma ja mis iganes aga vähemalt on treener ise ka selline väiksem naisterahvas, ei sunni ta mind nüüd selleks küll. Vähemalt pulmadeks saan saledaks! Juhuu!
Ah, pagan. Ma olen ikka nii kutu, ei j6ua lausetki l6petada.
Julian valmistab veel tunde homseks ette - mul on temast nii kahju. Ta istub poole ööni üleval, magab vähe ja siis peab hommikust pärastl6unani lastele ajalugu huvitavaks tegema. Temast saab nii hea 6petaja, ma olen selles nii kindel. Aga see hetkeseis on hull. Soovige Julianile palju j6udu ja head und!
Head ööd!
Mul pole jah aega. Pooleliolevad 6mblustööd kuhjuvad magamistoas, ideid tuleb muudkui juurde. Kooli jaoks on vaja mingi miljon sotsiaalteoreetilist teksti läbi lugeda ja analüüsida ja ettekandeks ette valmistada. Ja kuna mu peaaegu ainus vaba aeg on 6htuti alates kella kaheksast, siis ei j6ua ma väga kuskile oma asjadega. Kella kaheksaks olen juba tihti kutupiilu.
Ja siis ma hakkasin ju j6usaalis käima, appike. V6tsin ikka väga kaua hoogu, aga lepingu ma ära tegin ja nüüd pole pääsu. Targa masina arvates peaksin ma hoopis kaalus juurde v6tma ja mis iganes aga vähemalt on treener ise ka selline väiksem naisterahvas, ei sunni ta mind nüüd selleks küll. Vähemalt pulmadeks saan saledaks! Juhuu!
Ah, pagan. Ma olen ikka nii kutu, ei j6ua lausetki l6petada.
Julian valmistab veel tunde homseks ette - mul on temast nii kahju. Ta istub poole ööni üleval, magab vähe ja siis peab hommikust pärastl6unani lastele ajalugu huvitavaks tegema. Temast saab nii hea 6petaja, ma olen selles nii kindel. Aga see hetkeseis on hull. Soovige Julianile palju j6udu ja head und!
Head ööd!
Subscribe to:
Posts (Atom)