Ettevalmistused täies hoos?

Nüüd on minu kord veidi pulmajuttu rääkida. Väga lühidalt. :)
Nädalavahetusel käisime oma koka restoranis temaga kohtumas ja söögi-joogiplaane pidamas. Ta on itaallane (molto bene!), kuulu järgi suurepärane kokk ja ta naine on kriminaalpolitseis tööl.
Kuna Sädel on l6puks (no pole just midagi, mida väga ootaks) see v66rastamise periood, nuttis ta alguses ikka pikalt. Väga harjumatu ning kummaline. Aga kui meie Luigi (päriselt ka) neid tiramisu küpsiseid t6i, olid pisarad pühitud.

S6rmused valisime l6puks välja ja käisime täna tellimas siis. Tädi v6ttis kapist karbi nende s6rmuste toorikutega välja, et meie suuruseid kindlaks määrata. Kannan juba kolm aastat ühte s6rmust, mis mulle tegelikult suureks jäänud on, aga mida väiksemaks ma teha lasknud pole veel j6udnud... Juliani s6rmuse suuruse määramisega polnud probleemi, aga kui mulle k6ige väiksem v6imalikest toorikutest proovida anti, selgus, et ka see on suur. Tädi laiutas käsi, ütles et siiani pole tema näinud, et 48 suurus kellelegi suur on. Kuna tal kogemused puudusid, pidi ta s6rmuse firmasse (v6i tehasesse? pole aimugi) helistama ja küsima, kas on v6imalik ka väiksemat tellida. Tuleb välja, et on küll, maksab ainult ning v6tab kauem aega, sest nad peavad minu s6rmuse tegemise pärast oma masinad ümberprogrammeerima v6i mis iganes nendega tehakse.
Tulemus: umbes kolm nädalat peame ootama ning 40-50 eurot rohkem maksma, aga saame s6rmused kätte. Suurused 64 ja 47.
Naljakal kombel öeldi mulle igast juveeliärist, et mul olevat peenikesed s6rmed. Olgu, on nad mul nagu on, enda arvates täiesti tavalised, pole nagu teistsuguseid kunagi omanud. Aga et nii peenikesed, et isegi standardsuurused suureks jäävad ja masinad tootmiseks ümberkorraldada tuleb? Vau.
Kuri kahtlus on, et need suurused siin on saksa keskmise järgi tehtud. Äkki? Siin olen ma väike küll. Eestis vist täiesti tavaline :)

Sellega kurioosumid veel ei l6ppe. Aga muust ehk kunagi hiljem. Enne pean ma kaunistused välja m6tlema, lillepoe ja juuksuri välja valima... Tegelikult on veel uskumatult palju teha. Aga j6uab kenasti. Ütleks, et tiimitöö, aga Julianil pole nii tihti aega kui me tahaks. Järgmisel nädalal s6idab ta viieks päevaks Poola, mingi klassireis. Läheb kurjaks saatjaonuks Auschwitzi. Ise on jube p6nevil, et uuesti minna saab. Mina nii super p6nevil pole, sest noh, kellele meeldiks üksi kodus olla.

Näh. Kui sotsiaalmeediat jälgida, v6ib ju kadedusest lausa roheliseks minna. K6ik kas v6tavad kaalust alla oma vegan-dieediga v6i gluteenivabatoiduga. V6i siis käivad IGA PÄEV trennis.
Mitte et ma viriseks, olen ise äkki liiga laisk, et vegan-dieeti proovida (mul ju ei lubatagi enam tegelt kaalust alla v6tta, aga organismi puhastamine on ju iseenesest hea m6te). V6i siis JÄLLE liiga haige, et trenni minna. Kord üks vabandus, siis teine.
Aga positiivsest küljest - ilma trenni v6i dieedita olen oma algse kaalu peal isegi tagasi. Mingi ime läbi. Kuigi mu suur kahtlus on, et imetamise l6petamine tegi oma töö. Mul tegelt vedas ju, peale sünnitust jäi "ainult" 3 lisakilo. Ja need siis ka kadusid vist nüüd kümne tuule suunas. Aga see ju  ei tähenda, et üks naisterahvas end hästi tunneks - oh ei! Enesetunne on tähtis, mitte numbrid kaalul!

Nüüd v6ib siis vist uuele ringile minna rahuliku südamega?

Julian on aga stressiga juurde v6tnud, hommikust 6htuni töö-töö-töö. Ta tegeles enne ju ujumisega ja s6itis vahel isegi rattaga ülikooli (30 km üks ots). Nüüd pole tal aega isegi tihti linnapeale jalutama minna. Oeh. Ja see pole ainus stressi k6rvalm6ju - tal on hakanud halli juustesse tekkima. Ma olin pikka aega ütlemata kurb, kui selle avastuse tegin. No ikka t6eliselt kurb. Ta ise väidab, et näeb varsti välja kui George Clooney - ja kuidas ma saangi selle pärast kurb olla? :) Olgugi et see v6tab (6nneks) veel kaua-kaua aega, on mul veidi raske sellega leppida. Ent eks ma harjun.
Ta ise väidab, et ei mäleta oma isa ilma hallide juusteta üldse - seega on asi geenides. Ja geenide vastu väga ei v6itle. Veel mitte vähemalt, kes teab mis tulevik toob.

Kelle jaoks on isadepäev?

Isadepäev onju. Lugesin igal pool kriitikat, et miks mehed emadepäeval oma naistele kinke teevad ja miks naised isadepäeval meestele kinke teevad. Tehku parem oma emadele ja isadele. Mossitasin siis natuke aega, sest ega üks ju teist välista. See, et mina Julianile kastitäie maailma eri nurkadest valitud 6lut kinkisin (üks lahe firma on, http://cosmopol-shop.com/boxen/weltreiseboxen.html), sest ma Grouponi (nagu Eestis see cherry vist) kaudu hea pakkumise leidsin, ei ole ju iseenesest midagi valet. Me teeme üksteisele ju ikka kinke ja kui ma talle isadepäeval hommikul pannkooke teen ja kingi ka veel, siis tähendab see seda, et ma hindan teda ISANA. Mitte minu, aga mu lapse/tulevaste laste. Ja kas see polegi siis emade-/isadepäeva m6te? Ja mu enda isa on minust ilmatu kaugel hetkel, et talle kinke teha. Nii hindan ma siis Juliani - ta on üks ütlemata hea isa. Eks need rasked ajad (puberteet ja nii) seisavad ju veel ees, aga ma tean et ta on ka siis hea isa.

Ja isegi kui ta töö ja need 6pilased teda rohkem näevad kui ta oma pere, siis see k6ik on seda väärt.

Mina aga paranesin kuni reedeni, siis istusin hommikust 6htuni ülikoolis ja koju j6udsin jälle haigemana. K6ikidel emadel kogu maailma ajaloo vältel on 6igus olnud - kui sul on laps/ed, siis sul pole aega haige olla. V6i siis paraneda. K6ik ütlevad: heida pikali, puhka! Ma küsin siis, et : kuna? kuidas? tahad Säde endale v6tta?
Spordiklubi pole mind ka juba ilmatu kaua aega näinud, häbi hakkab lausa. Aga noh, miski pole igavene. Veel üks tassike kuuma teed hirmutab ehk batsillid minema!

Pikk nädalavahetus.
Julian on ju 6petaja, onju. Homme on Taevaminemispüha (vist) ja seega vaba päev. Kuna täna on Juliani koolis gümnasiastidel eksamid, on teistel vaba. V6i midagi sarnast. Nii istub ta praegu teises toas laua taga ja genereerib asja, mille nimi on Unterrichtsplan. Tal on esmaspäeval UB (Unterrichtsbesuch) - sinna tulevad jälle targemad teda vaatama ja kontrollima, seega peab ta nüüd master plani valmis hauduma. 5. klass usu6petus, teema : palvetamine.
Ma olen l6petanud silmade pööritamise vaid kuulan ta nii neutraalse näoga ära kui saan, proovin veel oma ideid välja pakkuda ja siis lahkun toast itsitades. Ta tahtis saada 6petajaks selleks, et noortele kriitilist m6tlemist 6petada. Päriselt 6petades tuleb välja aga, et on teatud plaanid, mida täitma peab. 6nneks saab ta seda ikkagi suhteliselt vabas vormis teha ja kasutab palju pilte, maale ja filme. Kord näitas mingile klassile selle filmi "Noah" maailmaloomise stseeni. Tänapäeval on 6nneks rohkem v6imalusi meediat kasutada.
Gesellschaftslehre tunnis (nagu ühiskonna6petus) teevad nad mingi klassiga hetkel propaganda plakateid näiteks, Boko Haram ja Putin ja mis k6ik. Pärast pannakse kooli näitusena üles veel. On ju lahe! Ukraina-konflikti 6ppimise raames. Vahel veab ja talle jäävad vabad käed. Vahel on aga tal tunnid, kus 6petaja istub tagaotsas ja tema peab etteantud teemat seletama. 

Ah, aga pikast nädalavahetusest (ma kaldun alati teemast k6rvale)... Lisaks sellele, et homme Taevaminemispüha on, on homme siin maal ka Isadepäev. Saame ehk koos ühe toreda päeva veeta ilma, et Julian töötama peaks. Reedel on mul jälle üks Blockseminar, mis tähendab, et olen jälle vist 10 tundi kodust ära - mis tuletab meelde, et pean täna toitu kaasa ostma igaks juhuks. Saiakesi ma vist väga l6unaks süüa ei taha ja kohvikud on kaugel..

Muidu on siin täitsa suvi juba! Kui see 6udne tuul vahel vaibuks. Eile oli jälle üle +20, aga tuul oli külm ja nii ma käisin siis jope ja kapuutsiga ringi.. triikraua oleks pidanud taskusse panema. Majaperenaine ütles, et pole ka ime, ma selline nukuke ju, lendan minema! Nii nunnu, ta on meile nagu vanaema.

Okei, l6bustuseks/l6petuseks panen pildi meie tavalisest ostunimekirjast. Mina kirjutan kiiresti jooksvalt, mis vaja on ja Julian täiendab. Keeleteadjamatele ehk muhelemiseks - Juliani inglise keel on vahel ikka täiesti teisest universumist.

Emadepäev nr. 2.

Säde korjas ise lilli. Peale seda kui ta kanadega pika vestluse maha pidanud oli. Nii mulle väideti. :)
Eile ärkasin haigena üles. Ja siis vedasin end kümneks tunniks kodust välja, ülikooli. Kujutage nüüd mu vaimustust ette, eksole. Ma istusin seal ja proovisin mitte ära minestada. Aga koju ma tervelt tagasi j6udsin ja kohe kui Sädega uneraamat vaadatud, viskasin end ise ka pikali ja enam püsti ei saanud. Täna on juba parem, aga no ma ei tea, on seda nüüd ikka vaja?

Ma pole eriti tihti haige olud ausaltöeldes, kuni selle aastani. Ja mul on kuri kahtlus, et asi on selles, et mul on kodus väike laps, kes päevahoius käib ja k6ikv6imalikud bakterid koju veab. Mina olen ju see, kellega ta neli päeva nädalas hommikust 6htuni ninapidi koos on (kolmel päeval on ta päevahoius m6nda aega). Julian on hommikust 6htuni tööl ja nädalavahetusel ka ühe päeva tegevuses (nädalaks ettevalmistamine), seega pääseb ta loodetavasti neist musibatsillidest, mis see pisike haldjaprintsess jagab. (Tegelikult saab Julian rohkem musisid just sellepärast, et ta pikalt ära on, hehe)

Ja nüüd, marss magama! Tean küll, et supermodellide poolfinaal käib ja nende kleidid on ilusad, aga uni ravib!

Maigang

Siin on ju kombeks 1.maid tähistada. Meie jaoks kummaline, sest millegipärast seondub sellega alati N6ukogude liit. Saksamaal on see aga riigipüha juba Hitleri-aegadest ning seda päeva oodatakse siinkandis küll. Tavaliselt ehitatakse selleks puhuks teatud sorti vanker, millele orgunnitakse peale k6larid, et siis üks pikk jalutuskäik ette v6tta. Ega igaks aastaks uut vankrit ehitata, tihtipeale nähakse sellega ikka pikka aega vaeva, et siis kord aastas mitmete aastate vältel seda kasutada saaks. Ringi liikumas näeb igasuguseid geniaalseid vankreid - paljudele on jahutuskastid sisse ehitatud, kuhu alkohol jahedasse panna, osadel on spetsiaalsed pudelihoidjad... m6nda vankrit kasutatakse enamasti lihtsalt pudelite, kr6psude ja kottide hoidmiseks.
S6pruskond koguneb ning koos v6etakse ette pikem jalutuskäik, ikka mitu kilomeetrit. Olenevalt ilmast muidugi. Jalutuskäik l6petatakse kuskil, kus grillida ning m6nusalt aega veeta saab. Juliani s6brad on siiani alati kuskile loodusesse grillima läinud, seekord läksime aga jalutuskäigu l6ppedes ühe noormehe juurde. Eks nii on ka mugavam - on, kus istuda ja süüa, ei pea kuskil puuroika peal papptaldrikut balansseerima. Kuigi eks ka sellel on oma v6lu...

Need kaks pilti on ka ainsad, mis ma tol päeval tegin. Ma hoidsin telefoni akut, sest Säde oli Juliani 6e juures ja ma ootasin uudiseid (lootusetu olen, noh). Ja kuna Julian mul fotokat kaasa v6tta ei lubanud (no äkki teeb keegi katki!), siis nii ta jäigi, kaks pilti. Aga no minu jaoks pole see ettev6tmine enam uus, seega ega suurt tahtmist polnud ka kl6psida.

Aga huvitav kultuuriline eripära siiski.

Ma ei tea hetkel, kuidas auru välja lasta. 6mblusmasina taha ma ei julge istuda, keeran veel midagi vussi ka.
Üks v6itlus teise otsa. Pulmadeks kogutud raha pidime osaliselt talvel ära kulutama: kass, auto, Juliani privaatravikindlustus, korra pidi ta suure summa 6ppetoetust tagasi maksma... hetkel oleme kaks kuud ilma minu 6ppetoetuseta juba ning loeme sente. Kui kehvasti läheb, pean lapse ja ülikooli k6rvalt töö leidma - mul pole aimugi kuidas see veel toimima hakkaks.
Pulmadeks pidime laenu v6tma, Julian seda ei saanud. Siis lubas ta ema ise meile v6tta. Kuu aega hiljem sai l6puks taotluse sisse antud, nüüd selgus, et tema ka ei saa (ma ei saa aru ausaltöeldes miks, aga mingi detail pidi olema). Ma lähen hulluks.
Me tahame lihtsalt ühte ilusat päeva, ilusate riiete, lillede ja toredate inimestega. Mitte mingit suurt ballisaali v6i 100 külalist. Ma ei taha 2000-eurost pulmakleiti v6i 1000-eurost s6rmust. Ei mingit hobukaarikut ega pulmaisa.

Ma olen nii kurb. Aga teate mis?
Meil on nii pagana hea tiimitöö. Ja nii palju armastust, et küll me k6ik korda saame.
Isegi siis, kui mul vahepeal tunne on, et me oma 6nne nimel kogu aeg v6itlema peame.
Emotsen siin natuke, pean tegelt kooliasju tegema.



EDIT: Eile tuli kiri, Julian peab veel üle 300 euro 6ppetoetust (Bafög) tagasi maksma. Ta ei saa seda juba pikemat aega, sest ei 6pi enam, aga nad kogu aeg tulevad lagedale mingi väitega, et vot tol poolaastal maksid talle LIIGA PALJU. Nüüd maksku tema tagasi.
Ma ei saa aru hetkel maailmast.