Viimased nädal aega on mul Saksamaast küll k6rini. Muudkui loobivad mulle kaikaid kodaratesse, need ametnikud. Ja aru ma ei saa, mille pärast. Selle pärast, et ma midagi oma eluga peale tahan hakata? Nojah. Ausaltöeldes tundub mulle, et siin elada on k6ige lihtsam neil, kes lihtsalt sakslasega abielluvad, Harz IV rahasid sisse kasseerivad ja kodus patjadel peesitavad. Aga kui ma tahan kuidagiviisi kasulik olla ja kellekski saada, siis katsugu ma ise kuidas hakkama saan. Nii ma kaklen juba kuus kuud siinsete ametkondadega. Esmaspäeval käisime linnapea juures isiklikult kaebekirja üle andmas, sest nii ma ei jäta seda. Eks näis, arvestades kui kaua siin k6ik v6tab, on sügiseks ehk vastus käes. Haha! Olen jah kuri, aga mul on p6hjust ka. Ma ei talu nö mehe kulul elamist, vähemalt on mul järelaitamine

Üldiselt pole mul ÜLDSE aega, kool, järelaitamistunnid lastele, 6ppimine, koristamine, kokkamine, n6udepesemine - enda jaoks pole viimased paar kuud peaaegu üldse aega olnud. Nüüd tuleb 6nneks üks nädal vaheaega (koolivaheaeg on koguni 2 nädalat), kus eksamiks 6ppimise vahepeal ka ehk l6unani magada lastakse :) Ja siis aega veidi rohkem kirjutada on.

Okitoki, lähen p6randaid pesema - juhuu! (teeseldud vaimustus)

Üks nädal lähemal suvele

Nagu lubatud, oli reedel t6esti +20 kraadi, kuid nagu siin kombeks saanud, siis sadas juba päev hiljem vihma ja möllas külm tuul. Tasapisi hakkan juba harjuma selle muutliku ilmaga (v6ttis aga m6nusalt poolteist aastat).
Nüüd aga tervitavad mind nartsissid ja tulbid, sest krookused ja lumikellukesed on omadega juba unustusse vajunud. Ja esimene grillimine on ka seljataga - l6puks! Kaua ootasin küll, aga l6puks sain korraks teeselda, et suvi on käes. Reedel oli Münsteri Aasee (järv) ümbrus tudengeid päikeseloojanguni täis, iga m6ne meetri tagant m6ni kaasaskantav grill suitsemas ja siin-seal kitarrimuusika.

Käisime eile Dortmundis Creativa kunstimessil. Rahvast oli ehk sama palju kui möödunud aastal ning oma tooteid pakkusid enamasti samad firmad/inimesed, aga oli ka huvitavaid uudispakkujaid. Nii tutvusin ühe vinge prantslannaga, kes mitmeid ehteasju superhea hinnaga sisse toob ja edasi müüb. Kuigi ega ma sealt palju ei ostnud, oli siiski tore. Mulle meeldib olla ümbritsetud materjalidest. Siiski t6den üha uuesti, et käsitöö tegemine on siin kallis l6bu, hea et mul omad nipid on ;)

Eesti keeles kirjutades muutub mu lauseehitus aeg-ajalt saksapäraseks, nii pean oma teksti tihtilugu üle kontrollima. Judinad ajab peale küll, sest kirjutamiskogemust emakeeles on hetkel nii vähe. See-eest saksa keeles üks essee teise otsa, päris vinge.
Ahjaa, joonistasin magamistoaseinal oleva puu l6puks suuremaks. Tükk aega juba kükitas see m6te mul sees, täna sai siis tehtud. Päevavalguses teen pilti ka. Nüüd häirib mind aga see taustal olev roheline värv, mis alguses tuba üle värvides sinna seina jäetud sai, et toale rohkem värvi anda. Kahjuks ei saa seda ilma puud rikkumata üle värvida, seega ootan uut ideevälgatust v6i jätan lihtsalt nii. Idee sinna puu joonistada tekkis üleüldse üle aasta aja tagasi, sest olen ammu metsa all magamisest unistanud. Ja mulle meeldib, et mu projektid ajaga suurenevad ja arenevad. Kes teab, äkki aasta pärast laieneb mu "puu" juba metsaks, üle teiste seinade ;)

Tuleb kirju see suvi, jah tuleb!

Käes on esimeste tulpide, nartsisside liblikate ja pajuurbade aeg. Aeg, mis mulle väga meelejärele on. Aga kevade tulekuga (homme lubas +20) leiab kiisu, et tema peab jälle linnujahile minema. Nii üritab ta väsimatult aknast välja katusele p6geneda, et siis a) tuvidele üks-null teha ning t6estada, et ta tegelikult ka ikka kiskja on, v6i b) nende kombel puult puule hüpates endal tiivad avastada. Üks on kindel - mina tal minna ei lase. Paar korda on poolele teele j6udnud ja siis mööda katust alla libisenud. Pärast on küüned katki ja katus kriipimisjälgi täis, nagu oleks sedamööda kedagi lohistatud.
Tahtsin mainida, et mul on superlahe arst, kes mulle hiljuti ette joonistas kuidas penitsiliin baktereid hävitab ja kes üritas mulle selgeks teha, et antibiootikumid on lahedad. Noh, selle koha pealt meie arvamused lahknevad, eriti pärast seda, mida need minuga viimasel kolmel päeval teinud on. Kui v6tta selle rohupaki "juhend" kätte ning lugeda üles need üliharva (vähem kui 1 inimene 10,000st) esinevad k6rvalnähud, siis umbes üks kolmandik neist kuulub mulle. Hea meelega kirjeldaks m6nele teadlasele detailselt. Oleks arst seda varem öelnud, oleksin ma ehk pigem edasi kannatanud ja kodus end soojendanud :) Kolm päeva järjest süda paha, pea käis ringi, k6rvakuulmine halvenes, nägemine muutus uduseks, kuumahood, söögiisupuudus, käed-jalad värsisesid pidevalt. Ajasin koolis teistele hirmu nahka. Ja ega ma ei liialda öeldes, et ma pole viimased 3-4 ööd korralikult maganud. Samas, ma pidin ikka 3 tabletti korraga v6tma ka, arusaadav, et mu organism enam funktsioneerida ei tahtnud. AGA, ptüi-ptüi-ptüi, nüüd on ehk läind see kuri haigus. Kevad v6ib tulla!
Ahjaa, ja kas ma rääkisin juba sellest fotoprojektist? Nimelt kogume me erinevate rahvuste (nii palju kui meid seal grupis kokku on) vanas6nu ja rahvatarkusi, v6rdleme saksa omadega, leiame vasteid jne. Suvel pildistab fotograaf meid neid vanas6nu kujutades (mul pole hetkel aimugi, aga umbes, et keegi on karukostüümis vms), ning septembris peaks siis Steinfurti kunstisaali see näitus üles minema. Kuulu järgi tuleb keegi meediamees neid lindistama ka, et rahvas saaks neid ütlusi originaalkeeles kuulda. Jube vinge m6te mu meelest!
Kuna hetkel minu ja Juliani graafikud väga ei kattu, on meil aega koos millegi ettev6tmiseks ainult nädalavahetustel. Nii s6idame me seekord Dortmundi, sest seal on üks lahe käsitöömess! Eelmine aasta käisin ka, nüüd on ootused suuremad, sest kohal pidavat ka soomlased olema :P (Aga see-eest on see aasta kallim, sürr) Kui ära käinud, siis pajatan.

Pai!

Wer Schmetterlinge lachen hört weiß wie Wolken schmecken

Kevad tuli. T6i liblikad endaga kaasa.
Ja ma tegin täna jälle borshi, mmmnjämm. M6nikord v6ib seda endale lubada, arvestades kui pagana kaua selle tegemine aega v6tab.

Telekast tuleb Wok-WM ja kuna ma leian, et Stefan Raab alati millegi napakaga hakkama saab, siis vaatan r66muga, nalja saab igastahes. Järgmine nädal on jälle "Schlag den Raab", juhuuu! Kaua oodatud laupäeva6htune meelelahutus, ohjaa.

P.S. See pealkirjaks pandud fraas on üks mu lemmikumaid saksa keeles, jajaa!

Siit nurgast, sealt nurgast, keskele kokku

Kuidagi irooniline, et mu ainus vaba päev on see päev, mil ma p6iep6letikuga kodus veedan. Ja ma ei tahaks eriti tunnistada, et see ainult minu süü on. Olgu, ma käin v6ib-olla liiga tihti lühikeste seelikutega, aga mul on jalad samas alati soojas. "Külm" pole mul viimasel ajal eriti olnud. Mina süüdistaks siinkohal (k6ige lihtsam on alati kellegi teise kaela veeretada) seda kohutavat jäist tuult, mis siin aastaläbi puhub. Ent olgu, süüdistamine mind terveks ei tee, nii joon ma siin k6ikv6imalikke taimeteid ja j6hvikamahla (mida on väga raske poodidest leida miskipärast) ja oma ettekande jaoks info uurimise vahepeal kuumutan end igasuguste vahenditega. Homme pean jälle nimelt "presentatsiooni" tegema, jeeeee. (See oli teeseldud vaimustus)

6petajate streigile elan südamest kaasa, kuigi kiireid tulemusi ei maksa m6istlikel inimestel küll oodata. Siiski olen ma uhke, et l6puks nad julguse kokku v6tsid ja punased pastakad käest panid. Isegi kui see on ainult kaheks-kolmeks päevaks. Keegi peab ju lapsi ka 6petama :) Kuigi ehk polnud see lihtsalt julgus, rohkem nagu tüdimus ja tasapisi kogunenud maru.
T6lgin siin Julianile tihti artikleid 6petajate teema kohta Eestis, ka selle Markus Hildebrandti omi (temaga v6ttis Julian ka isiklikult kontakti), ja üritan talle vaikselt seda pilti selgemaks teha. Kui ta t6esti tahab minu kodumaal lapsi 6petama hakata, siis peaks ta ju end valmis seadma. See saab olema kindlasti raske, kui raske, seda me veel ei tea. Üks on kindel - raskem kui siin. 6petajad ja ametnikud on siin k6ige paremini toetatud ametid.
Julian teeb oma praktikat ja ma näen, kuidas ta seda naudib. 6pilastele tunde ette valmistada ja ülesandeid välja m6elda - sündinud 6petaja. Mina seda ei suudaks, klassi ees seista ja hullult demagoogiline olla ja distsipliini n6uda. Ma 6petan ka hea meelega, aga läbi käte. Küsige kas v6i Sina v6i Nico käest - neid tüütan ma peaaegu iga nädal uute projektidega.

Okei, ma kirjutaks hea meelega edasi, aga Julian tuli koju ja tahab omauurimustööd edasi kirjutada. Koolivaheaega tal ei ole siiani korralikult olnudki. Nüüd uurib saksa koolisüsteemi Tshehhoslovakkias. Läheksin oma arvutisse, aga see pirtsutab ja vajab uut windowsit, mida ma talle hetkel kuidagi pakkuda ei saa. Oh jah.

Pai! Ma tulen tagasi!
P.S. Mul on käsil üks superhuvitav projekt kohalike mitte-sakslastega - fotonäitus!

Primavera!

C1 test liigub lähemale, TestDaF samuti. Ja mul pole aega isegi maha istuda ja käsitööd teha! Nii v6ib ju hulluks minna. Aga seni kuni mina rongide ja bussidega s6idan, tundideviisi saksa keelt analüüsin, esseid kirjutan ja töötan ei hakka mul vähemalt igav. Aga puhata tahaks ju ka. Aga mitte veel, sest ettekanded vaja ettevalmistamist ja kodu koristamist. Homsest, täna ei ole aega. :)

Olge paid!