Esimene.

Väike 6unake on meie maailma viimase kuu aja jooksul küll peapeale pööranud. Aga see on ju ainult hea! Ja kuna see on alles esimene kuu, siis käisime korraks kohvikus. Varsti jälle!

Ja nüüd järsku polegi millestki muust rääkida.

Üllataval kombel j6udsin eelmisel nädalal siiski traumakasse. Selgus, et ribi ise otseselt katki polegi vaid see koht, kus kont k6hreks üle läheb. Olukorda see paremaks ei tee aga 6nneks ka mitte halvemaks. Paranemist pean ikka ootama.
Nädalavahetused on siiani pooleldi täisplaneeritud olnud, seekord saab 6nneks "puhata" ja pereks olemist nautida. Kvaliteetaeg.

Mul on tegelikult nii palju ideid olnud, mis kirja panna, aga see mälu... noh, seda nagu ei olekski hetkel.
Kiidan oma ämmaemandat, nii tore inimene! Ja ma olen nii 6nnelik, et siin riigis selline pakkumine (tegelikult sind peaaegu sunnitakse selleks, hehe) eksisteerib. Mu meelest v6iks Claudia jäädagi meil külas käima :) Ja ma ikka ohkan ja meenutan haigla sünnitusosakonna tiimi, mul plaan neile kommi v6i kooki viia. Tahaks juba homme minna, aga ma vist ootan detsembri ära, siis peame niikuinii sinna minema. Sädele tehakse puusaliigeste ultraheli - kuulub selle nö "tehnoülevaatuse" juurde. Järgmine reede on U3, siis saab teada kui palju ta kasvanud on! Ei j6ua ära oodata!
Ahjaa, see U3. Siin on nii, et iga laps saab sündides sellise kollase raamatukese/vihku (U-Heft), kuhu alguses täheldatakse üles info sünnituse kohta ja järgemööda siis kuni viienda eluaastani vajalikud andmed. Need uuringud (saksa k. Untersuchung, selle pärast ka "U") h6lmavad endas loomulikult m66tmist-kaalumist, aga ka arengutaset jne. Esimesed uuringud, U1 ja U2 tehakse enamasti haiglas - muidugi eeldusel, et sa oled n6us need vähemalt kolm (keisril6ike puhul rohkem) sünnitusjärgset päeva haiglas veetma. Nendel kontrolliti näiteks reflekse ja selgroogu. Kuulmist peame kodus ka enne iga uuringut kontrollima ja siis ühte eraldi brozhüüri üles märkima.

Mis veel? Säde magab juba tükimat aega m6nel ööl peaaegu hommikuni, tihti tuleb 6-7 tundi ära. Ja samas on selliseid öid (nagu täna), kus üle 5 välja ei venita ja siis peab hommikul kella viiest seitsmeni tramburaid tegema. Iseenesest täiesti talutav, aga Julian peab siis kahjuks vähese unega leppima. Nii ma siis p6genen teise tuppa selle neiuga, jauran pigem seal.

Ja naba pole veel (!) täielikult paranenud, käisime täna arstil mingit möksi sisse panemas, see pidi selle "metsiku" naha (wildes Fleisch) kuidagi ära parandama. Ei ma tea, kuidas see toimib. Aga vannitada ei tohi me teda enne kui k6ik paranenud, järgmine nädal peame veel kaks korda minema seda tegema ja ehk siis. Ämmaemand muudkui käib külas lootuses, et saame vannitada. Tutkit!

Ahjaa, ja lastearsti juures kutsutakse mind automaatselt Frau Kroll, sest Säde on Juliani nimega. Iseenesest tore, saan ära harjuda :P

Tudumispauside ajal käib emme internetis

Mul murti sünnituse käigus arvatavasti ribi. Käisin eelmisel nädalal arstil, too oli natuke kohmetu, uus ja noor ja ei osanud mind väga kuidagi aidata. Röntgeni ka ei teinud, ütles, et ma v6in valu vastu paratsetamooli v6tma ja kui paremaks ei lähe, haiglasse minema. Seal tehakse röntgen. Noh, aega pole mul olnud, et haiglasse minna. Valutab aga ikka, küll on juba parem. Lamada saan jätkuvalt ainult paremal küljel - ime, et mul juba lamatisi tekkinud pole :P
Selili lamades hingata on absurd, nii ei saa ma ka harjutusi teha. Aga katkiste ribide puhul ei ole muud kui oodata. Iseenesest tüüpiline - esimene murtud luu ja see ka last ilmale tuues :)

Muidu läheb meil rahulikult, ainult et mul on kodus istumisest k6rini. 6nneks saan aeg-ajalt jalutama minna, kui suurt tuult pole. Naljakas kuidas kogu elu peapeale pöörab sellises olukorras - millekski muuks aega pole ja k6ik tahavad ainult ühel teemal rääkida. Samas, ega ma muust hetkel midagi jaga ka, lehtigi lugeda pole mahti. Raadio on suureks s6braks siinkohal :)

Lastearstil käisime ka juba, sest Sädel on suus soor, arvatavasti sellest, et ma haiglas antibiootikume (p6letikunäidud olid liiga k6rged) sain. See aga taandub suure hooga.

Vabal ajal loen ma kokku kui palju mähkmeid meil juba läinud on. V6i imestan, miks k6ik mähkimisalusena kasutatavad lapid märjad on. Paberimajandust on veel kuhjaga, siinkohal neaksin AOK kindlustust, kes mulle kuu aega öelda ei suvatsenud, et neil mu FOTOT vaja on. Mina muudkui ootan ja ootan kaarti... loodan, et homme on aega sealt siis läbi käia, et pilti teha. Säde saab omale ise kindlustuskaardi, nagu ma aru sain. Loodan, et selleks pilti vaja pole :P

Tervitame k6iki kaasaelajaid ja muidu s6pru!
(Pilt juba natuke vanem, eelmisest nädalast, aga mu meelest nii nunnu ja sobib küll teid tervitama!)