We've got a lot of catching up to do..

K6ik magavad ja ma istun arvutis. Tegin endale just tassikese teed ja söön ploome. Viimase kolme nädala jooksul on maailmas, ning üha enam ka Euroopas ning Saksamaal, palju kurvakstegevaid sündmuseid aset leidnud. Vahel ei julgegi enam uudiseid vaadata ega raadiot käima panna. Aga siis tahab Säde 6htusöögi ajal muusikat kuulata ja nii me siis n6ksume muusika taktis kuni järgmiste uudisteni.

Palju on viimase 3 nädala jooksul juhtunud. K6ige tähtsam mulle endale on, et olen paremini magama hakanud. Ja kuna Säde päevahoiutädi kuni tänaseni puhkusel oli, ei pidanud ta varakult ärkama. Nii magas ka Johann hommikuti kauem. Julian on veel kuni 23. augustini kodus, ent peab hakkama juba uueks 6ppeaastaks ettevalmistusi tegema. Siiski saab ta mind veel kodus aidata ja ma olen nii tänulik. Käime peaaegu iga päev neljakesi jalutamas ja nagu pool maailma, jahime Pokemone. Julian mängis seda juba enne kui see Euroopas välja tuli ja nii on tal väike edumaa. Aga väga hull see s6ltuvus pole, siin tundub hullemaidki olevat, kui ma veidi ümberringi vaatan. Naljakas on küll, kuidas mängijad paaris v6i mitmekesi ringi jalutavad v6i kuskil kogunevad. Ütlemata l6bus oli aga kui me eile (pühapäeval) Fürstenaus (ilus linn Alam-Saksimaal) olime - Jull pani ühe Pokemone ligi meelitava mooduli käima ja me v6isime aknast jälgida kuidas koheselt grupiviisiliselt rahvast kohale voorima hakkas. Päris l6bus.

Aga mis siis vahepeal suuremat juhtunud on? Juliani 6de abiellus nädalavahetusel kiriklikult, printsessikleidi ja looriga ja puha. Sellest pean vist pikemalt rääkima. Enne aga pean näitama, mis toimus nende Polterabendil nädal aega tagasi. Siin on vana komme enne pulmi noorpaari kodu ette portselani kildudeks visata, nii et nad kilde koristama peavad. Killud toovad ju 6nne. Ja kui veidi on ära koristatud, loobitakse juurde, v6i aetakse killud uuesti laiali (v6i kallatakse ämber kildudega ümber). Seda organiseerisid algselt naabrid ja s6brad, aga tänapäeval lööb pere ka kaasa. Kuuseokstest suur pärg punutakse ka, valgetest krepppaberitest roosidega, mis siis ümber välisukse pannakse. Seda käis Julian siis tegemas, enne käisid nad lausa metsas puid raiumas. Ma kirjutasin Facebookis kohalikus ostan-müün-vahetan grupis, et kas kellelgi on juhuslikult koledat serviisi ära anda ja nii me saimegi terve banaanikastitäie vanu taldrikuid ja tasse, sekka kaks suurt supitirinat. Vahetasime paki Haribo kommide vastu.
(Pildid mingis imelikus valguses telefoniga tehtud, vabandan juba ette ära. Kaamera aku oli tühi!)

Peigmehe perekond vanikut kaunistamas.

Just kui noorpaar suurt ämbritäit tühjendamas oli, k6las maja eest uute purunevate taldrikute klirin...