Kui õues +23 säras ja kange jäätiseisu peale tuli.
Koolitee vol 1.
Koolitee vol 2
Oktoober on väga vaheldusrikas olnud. Vahepeal jõudis isegi vananaistesuvi end näole anda, oli ka aeg. Siis aga säras esimene sügiskuu vihmajärgsete vikerkaarte all. Ja kui suvi selleks korraks lõplikult minna otsustas, tuli sügis. Tuli kullaga seekord, õige otsus. Nii ma siis jalutan ühtepidi ja teistpidi, risti-rästi läbi linna. Ühelt loengult teisele.
Siiani olen ma rahul oma otsusega just neid aineid õppida. Lisapunktide jaoks võtsin veel moe ajaloo, mis on samuti väga huvitav. Kokkuvõttes on lugemist palju, eriti saksa keeles teaduslike tööde kohta. Aga mil muul moel ma selle keele selgeks siis saan?
Kaastudengeid on igat sorti, eriti palju on 19-aastasi plikasid, kes minu jaoks enamasti kõik ühesugused välja näevad. Otse gümnaasiumist, toored, nagu mulle mõelda meeldib.
Ja ma õpin iga päev midagi uut, mida paremat tahtagi?
Hambaarst süstis kogemata veresoonde. Sellest sain aga aimu alles päev hiljem ja siis veel üks päev hiljem ärkasin üles, parem pool paistes. Silmagi oli raske lahti teha. Nüüd olen antibiootikumide peal ja kannatan nende järelmõjude käes. Vähemalt on paistetus alla läinud, saab püstipäi kooli marssida. Iseasi, kas ma vastu pean. Noh, iga päev on täis katsumusi, järgmised 3 neist vähemalt mind murda ei suuda. Olen otsustanud.
Reedel käisime Hannoveris sõbra sünnipäeval, oli oodatust lahedam. See klubi oli oma muusikavalikult just õhtusesse teemasse - "Bad taste". Alguses napakas saksa räpp, hiljem 90ndate "hitid". Kell kuus magama minnes ma oleksin küll peaaegu alla andnud, aga järgmisel lõunal soetatud Mate-Mango tee andis elule uue mõtte.
Ma olen ammu öelnud, et hea tee on hea elu saladus. Mitte väga hästi hoitud saladus.
No comments:
Post a Comment