Niitide väljat6mbamine ei olnud valus, aga mulle "lubati" järgmiseks kaheks nädalaks veel ebmugavust ja valu :D Noh, elame üle, onju. Kuna varem hambaarst kedagi tapnud on?
Tutvustav nädal ülikoolis oli tore, sellel nädalal läheb veel edasi. Antropoloogia osakonnas on väga m6nusad inimesed, palju on sarnaselt minuga vabatahtliku teenistuse mujal maailmas läbi teinud - kuigi nagu tavaliselt, nendes "populaarsetes" riikides. Ida-Euroopa on vist jätkuvalt tabuu, liiga "igav" nende arvates :D
Anglistikas on meid VÄGA palju, sest seal on koos k6ik need ka, kes 6petajateks 6pivad. Seega on meid 300 ringis kindlasti, vastupidiselt antropoloogiale, kus meid üle saja küll pole.
Tunniplaan on üks suur tohuvapohu (kusjuures, see on saksa s6na "Tohuwabohu", uskuge v6i mitte). Internetis sain/saan anglistikasser registreerida, aga kui peaaegu 300 inimest seda teevad, siis on k6ik grupid täis, sest nad niikuinii kandideerivad IGASSE gruppi, et kindlalt koht saada. Nii regasin ma end kus v6imalik kahte gruppi, et loodetavasti kindlasti koht saada. Nüüd siis ootan, jalad värisedes, 12ndat - siis saan teada, kas sain koha. Kui ei, siis pean ise kohale minema ja pöidlad ristis lootma, et saan nii endale koha. Antropoloogias on nad aga k6ik veel 19ndas sajandis, internetis ei saa midagi registreerida (väljaarvatud kui ma oma punktide saamiseks neid kirja panema pean), pean neljapäeval kuskile kohale minema ja teistega oma koha eest kaklema - nagu t6eline eludzhungel!
Erstis - ehk esimese semestri tudengid, saavad hetkel igasuguseid pakkumisi mööda linna, enamasti kohvikutes :) Et ikka tudengitel k6hud täis oleks, onju.
Antropoloogias v6tsin osa linnarallist (Stadtrallye), mis oli superlahe v6imalus inimestega tutvumiseks. Ühised hommikusöögid olid ka nunnu. Anglistikas kahjuks nii palju ei organiseeritud, aga 300 inimesele korraga midagi korraldada on ka raske veits.
Ja siis see k6ikse suurem stressitekitaja - BAföG. Augusti l6pus andsin paberid sisse, laupäeval sain kirja, et ma pean ELAMISLOA neile esitama. Ja t6endama, missuguse paragrahvi järgi ma siin olla v6in. Samamoodi pean t6estama kui palju "vara" mul sulas on (ma ei tea, nad vist arvavad, et mul on madratsi alla tuhandeid peidetud). Tuli välja, et ma pean ka t6estama, mis ma sellel suvel (05.12-09.12) tegin. Minu näoilmest v6is ainult "!?!?!?!???" välja lugeda.
Ma ju TEADSIN, et see hull olema saab, eelmine aasta proovisime ju ka. Aga elamisluba mul ju küll vaja pole, ajuvaba. Nii me siis tuuslasime internetis ja printisime infot välja Euroopa Liidu, Eesti ja viisavabaduse kohta. Ma ei tea, järjest enam ajab mind see ametnike-värk närvi. Inglise keelt ei oska ja oma tööd ka mitte.
Öäää, okei. Nüüd lähen seda suurt posu ära viima.
Ahjaa, haige olin ka. Aga enam ei ole.
No comments:
Post a Comment