Wednesday, November 20, 2013

Ja nüüd järsku polegi millestki muust rääkida.

Üllataval kombel j6udsin eelmisel nädalal siiski traumakasse. Selgus, et ribi ise otseselt katki polegi vaid see koht, kus kont k6hreks üle läheb. Olukorda see paremaks ei tee aga 6nneks ka mitte halvemaks. Paranemist pean ikka ootama.
Nädalavahetused on siiani pooleldi täisplaneeritud olnud, seekord saab 6nneks "puhata" ja pereks olemist nautida. Kvaliteetaeg.

Mul on tegelikult nii palju ideid olnud, mis kirja panna, aga see mälu... noh, seda nagu ei olekski hetkel.
Kiidan oma ämmaemandat, nii tore inimene! Ja ma olen nii 6nnelik, et siin riigis selline pakkumine (tegelikult sind peaaegu sunnitakse selleks, hehe) eksisteerib. Mu meelest v6iks Claudia jäädagi meil külas käima :) Ja ma ikka ohkan ja meenutan haigla sünnitusosakonna tiimi, mul plaan neile kommi v6i kooki viia. Tahaks juba homme minna, aga ma vist ootan detsembri ära, siis peame niikuinii sinna minema. Sädele tehakse puusaliigeste ultraheli - kuulub selle nö "tehnoülevaatuse" juurde. Järgmine reede on U3, siis saab teada kui palju ta kasvanud on! Ei j6ua ära oodata!
Ahjaa, see U3. Siin on nii, et iga laps saab sündides sellise kollase raamatukese/vihku (U-Heft), kuhu alguses täheldatakse üles info sünnituse kohta ja järgemööda siis kuni viienda eluaastani vajalikud andmed. Need uuringud (saksa k. Untersuchung, selle pärast ka "U") h6lmavad endas loomulikult m66tmist-kaalumist, aga ka arengutaset jne. Esimesed uuringud, U1 ja U2 tehakse enamasti haiglas - muidugi eeldusel, et sa oled n6us need vähemalt kolm (keisril6ike puhul rohkem) sünnitusjärgset päeva haiglas veetma. Nendel kontrolliti näiteks reflekse ja selgroogu. Kuulmist peame kodus ka enne iga uuringut kontrollima ja siis ühte eraldi brozhüüri üles märkima.

Mis veel? Säde magab juba tükimat aega m6nel ööl peaaegu hommikuni, tihti tuleb 6-7 tundi ära. Ja samas on selliseid öid (nagu täna), kus üle 5 välja ei venita ja siis peab hommikul kella viiest seitsmeni tramburaid tegema. Iseenesest täiesti talutav, aga Julian peab siis kahjuks vähese unega leppima. Nii ma siis p6genen teise tuppa selle neiuga, jauran pigem seal.

Ja naba pole veel (!) täielikult paranenud, käisime täna arstil mingit möksi sisse panemas, see pidi selle "metsiku" naha (wildes Fleisch) kuidagi ära parandama. Ei ma tea, kuidas see toimib. Aga vannitada ei tohi me teda enne kui k6ik paranenud, järgmine nädal peame veel kaks korda minema seda tegema ja ehk siis. Ämmaemand muudkui käib külas lootuses, et saame vannitada. Tutkit!

Ahjaa, ja lastearsti juures kutsutakse mind automaatselt Frau Kroll, sest Säde on Juliani nimega. Iseenesest tore, saan ära harjuda :P

No comments:

Post a Comment