Villa Heimann

Villa Heimann oma kunagises hiilguses, Source: Google

On üks maja. Suur ja ilus. Lihtne, aga majesteetlik. Isegi nüüd, kui ümbertringi k6ik puud ja p66sad maha v6etud said. Aknad ja uksed kinni naelutatud. Mädaneb seest. Kinnilöödud akendel kunagi ammu pandud suured fotod. Fotod perest, kes seal kuni väljasaatmiseni elas.
Frieda ja Albert oma lastega, Ottilie, Wilhelm, Antonia ja Elsbeth.
Siia kolides imetlesime me seda maja rongijaama vahetus läheduses. Ühelt poolt ümbritsetud elumajadega, teiselt poolt mahajäetud tekstiilivabrikuga. K6ik need puud ja p66sad tekitasid sellise müstilise atmosfääri. Ja siis l6igati nad maha, eelmisel aastal. Viimse kui üheni. Nüüd oli see maja nii üksi, nii paljas, nii haavatav. Ja kohe sai selgeks, et midagi hakkab juhtuma.
Villa Heimann seisab juba üheksakümnendate algusest tühjana. Kui perekond Heimann välja kihutati, l6petasid vanemad oma elu Auschwitzis. Lapsed said p6genema, kes Kanadasse, kes L6una-Ameerikasse.. Aastaid pakkus maja katust mitmele ministeeriumile ning hiljem, natsirezhiimi langedes, paigutati sinna asüüli otsivad p6genikud. Kuni 90ndate alguseni, mil millegipärast märjad vaibad majja üles riputati ning sinna jäeti. Mädanema. Ja nii mädaneb see maja siiani, oma algsest hiilgusest pole palju alles.

Veel v6ssakasvanult, Source: Google Images

See maja sümboliseerib palju, meie linna ajalugu ning tekstiilitööstuse hiigelaegu, juudivaenulikkust ning holokausti. Aga nagu tihtipeale siin tavaline on, ei taha kohalikud sellest midagi kuulda. Häbenevad.

Plats puudest puhtaks tehtud. Foto: mina ise, 04.03.14

Nüüd on asi aga p6nevaks läinud, sest kohalik vabatahtlik tulet6rje tahab uut ja suuremat depood. Linn hoiab neid tulet6rjujaid kui kuningakasse ja ei julge neile kunagi "ei" öelda. Villa on kohe praeguse depoo taga ja kuna linnale seda maja niikuinii vaja pole, otsustasid nad selle maha t6mmata ja Feuerwache'le anda. Ühing Stolpersteine (Wikipedia artikkel) v6itleb selle maja säilitamise nimel juba aastaid. Fakt on, et tervet maja päästa ei saa, aga on olemas uue depoo plaanid, kus on vanast majast fassaad alles jäetud. Linn väidab, et selle jaoks neil raha pole, Stolpersteine on aga vajaliku summa annetustena kokku kogunud ning kolm hindajat on kinnitanud, et sellest piisab. Paar parteid on aga selle maja k6rvaldamise endale südameasjaks v6tnud, ning soovitavad meedias avalikult linna ehituskomisjoni juhil tagasi astuda, sest ta "töötab liiga detailselt". Sama mees tegi selle depoo projekti, milles Villa Heimanni fassaad integreeritud oleks.
CDU ja Alternative on need parteid, kes k6ige kiuste k6iki ideid maha materdavad ja ega linnapea ka eriti asjalikult argumenteeri. Märkimisväärne on, et kohalikul istungil pandi villa mahalammutamine hääletusele ilma, et see päevaplaanis oleks olnud.

Heimannide lapsed, Source: Stolpersteine Steinfurt

Mis on kogu sellel lool meiega pistmist? Julian kirjutab oma magistritöö sellest, kuidas see linn oma kultuuriajalooga ümber käib. See kogu lugu on veel keerulisem ja ma ei j6ua enam kokku lugeda kui palju artikleid ajalehes olnud on. Julian kirjutas kohalikule kanalile WDR, kes siis eelmisel nädalal kohale tuli ja väikese saateklipi kokku pani ja telekas näitas. Ta istub arhiivis ja loeb suletud dokumente sellest, kuidas Ottilie Ameerikas olles oma advokaadiga oma vanemate maja tagasi n6udis ja talle julmalt "ei" öeldi. Ta kirjutab Stolpersteine juhi palvel ajalehte arvamusartikleid, nimi ja aadress all, kartmata et keegi meile kurje kirju saatma hakkab. Ehituskomisjoni juht, see sama, kelle tagasiastumist n6utakse (p6hjuseta, see on nii absurdne), andis Julianile iga olemasoleva plaani koopiad. Tuttavad voorivad meie juures edasi-tagasi, pakkudes raamatuid meie linnast, täis vanu fotosid ja ajalugu. Säde tuba, mis on pooleldi Juliani "kontor", on kuhjade viisi raamatuid, artikleid, kaustasid täis. Ja see lugu pole veel ju läbigi.
Paar päeva tagasi leiti meil teisest linnaosast (Burgsteinfurt) vana juudikool, mida ei tohita maha t6mmata. Ajaloolistel, kultuurilistel p6hjustel. Ja perekond Heimanni kodu? Ootab nukralt oma saatust. Aga nagu see minust artikli kirjutanud ajakirjanik ütles "Diese Geschichte ist noch nicht beendet..". See lugu pole veel läbi.

Ja kuna ma enda tehtud pilte hetkel ei leia, tuuslain internetis ringi. Kui enda pildid leian, panen hoopis need siia.