Pagan. Ma ju ütlen, et peaks hakkama nimekirja tegema, muidu ei tea enam üldse millest kirjutada. Aga no ikka sama vabadus - pole aega, pole jaksu, mõnikord tahaks niisama jonnida. Nagu ikka, noh.
Aga külmaks on läinud. Selle talve suurimaks saavutuseks loen Johanni kõndima õppimist, üksi sööma hakkamist ja seda, et ma lastele üle pea tõmmatavad sallid sain. Eestis kasvanud lapsed teavad ju, millest ma räägin. Siin ei tea mitte keegi, nii ma siis kaks aastat otsisin. Ostsin juba lõnga ka, et mingil imekombel tekkival vabal ajal kuduma hakata, aga tänu taevale astusin ma H&Mi sisse ja sealt leidsin kauaotsitu. Lastel kurgud kaetud ja siinsetel inimestel silmad suured - esimest korda näevad! Isegi ämmamamma ei saanud esiti aru, millega tegu on.
Selle talve kõige kohutavam uudis (maailmas toimuva proovime hetkeks kõrvale jätta) on, et me küttearve kasvas rohkem kui kolmekordseks. Ma ei tea kas nutta või naerda, et jälle midagi meile kaela kukub.
Siia kolides oli jutt (ja mu mäletamist mööda on sellest ka lepingus juttu, ent pead ma ei anna), et küttearve on 70 eurot. Eelmisel nädalal saime 2015 aasta kohta nö kokkuvõtte (Heizkostenabrechnung), kus iga toa kohta on kirjas, kui palju ühikuid sooja ja kui palju sooja vett kulunud on jne. Palju segaseid numbreid ja protsente ja tabeleid, lõpus kirjas, et peame veel paarsada eurot juurde maksma 2015 eest - me elasime siin tollel aastal ainult 2 kuud! Seda korterit vaatamas käies kuulutati, et paigaldati uus küttesüsteem ja see tuleb odavam kui muu ja aasta lõpus makstakse neile lausa tagasi jne jne.
Kõik ju tore, eks. Ainult, et meie peame jaanuarist 70 euro asemel 310 maksma hakkama. Lisaks sellele tõusis üür ka ja me peame selle korteri eest (mis mitte kunagi soojaks ei saa!) sama palju maksma, kui mõne väikese maja eest.
Väike lootus on, et need mingid lugejad, mis radiaatoritel küljes, on vigased, sest muidu hakkan ma küll nutma. Me niigi kütame vähe, käime kampsunite ja villaste sokkidega. Ja siis selline pauk.
Kui neis viga pole, peame kuhugi pöörduma, kes meid edasi aitaks, sest kellelegi ei tundu see hirmus tõus normaalne. Jah, meil on neli tuba ja külaliste vets. Aga seal pole ei sooja vett ega ei pane me radikat sisse, sest no kui tihti seal keegi käib. Vannitoa teen soojaks ainult kui lapsed vannis on ja köök on ahju ja pliidi tõttu isegi vahel soe. Juliani büroos on aasta jooksul vist kaks korda radikas sees olnud, seega jääb ainult 3 tuba. Ja ei ole võimalik, et me nii palju raiskame, no ei ole. Apppiii!
Oeh, okei, ma läksin veidi endast välja nüüd, panen kiiresti punkti, joon teed ja ajan päkapiku üles.
Tsau.
No comments:
Post a Comment