Puhkus on läbi. Ja tagasitulekust alates olen iga päev justkui orav rattas olnud. K6ikv6imalikud bürood on läbi käidud ja nii palju on veel ees! Sotsiaalametist saadeti mind suure pataka paberitega koju; ma ei saa aru, kas see on siis täiesti v6imatu pooledki neist digitaalsele kujule organiseerida? Ma pean ju need täidetuna tagasi viima PLUSS veel omaltpoolt mitu-mitu muud paberit. Tohutu paberiraiskamine.. aga samas, hästi tüüpiline Saksamaale. Ei pääse sellest mitte ühelgi sammul.
Haiglasse minnes pean oma sünnitunnistuse ka kaasa v6tma. Juusiis ei tunnista nad ainult pildiga dokumenti. Olen jah Marion, aga ilma sünnitunnistuseta ei usu vist keegi. Kui me juba abielus oleks, peaksime abielutunnistuse neile esitama, hehe.
Varsti muretseme endale asjanduse mille nimi on Stammbuch - kui see käes, siis tutvustan teile ka.
Üks esimestest erinevustest, mis mulle tagasitulles silma hakkas, oli et päriselt ka soovivad v66rad siin sulle "Tervist!" kui sa aevastad. See on kuidagi iseenesestm6istetavaks muutunud mulle, aga Eestis ju nii ei ole. Näiteks avastasin end Selveri vorsti- ja lihaosakonnas ühele naisterahvale seda soovimas. Hakkab külge, noh! Aga mulle meeldib, see on kuidagi viisakas. Ja läheb südamesse, olgugi et see tihti selline automaatne ja spontaanne reaktsioon on.
Nüüd oleme hakanud juba t6sisemalt oktoobri l6puks valmistuma. Viimane aeg ka vist :)
Teisipäeval Bremenist sai üht-teist valmis ostetud, üleeile saime turvahälli - Juliani ema poolt kingiks nö. Valisime mis me valisime, aga mu arust ühe ilusa saime küll :) Alguses m6tlesime ikka neutraalsete peale, sest kes teab, mis tulevik toob, aga vot ei. Kui juba, siis juba.
Täna käisime vankril järel, sinna on ainult seda kookonit sisse vaja. Selle proovime järgmine nädal leida. Eile käisime siinses haiglas info6htul, Julian ütles, et talle m6jus hästi - on nüüd natuke enesekindlam :) Münsteri ülikoolikliinikumi lähme 9ndal, eks siis teame v6rrelda ja valida. Ja loodetavasti ka otsustada.
Ja mis värk sellega on, et k6ik sünnitusosakondade juhid ja peaarstid ja naistearstid peaaegu alati meesterahvad on? Ega ma vingu, mu meelest jube tore. Sest kui mees juba sellise ameti valis, juusiis on tal ikka t6si taga ka :) Ja nad on alati nii toredad ka. Minu arst on üks paras pähkel vahel, aga siiski ütlemata tore. Seega mina julgen küll meesarste soovitada :)
Oi, kell juba nii palju! Pean varsti bussiga teise linna s6itma, et siis rongiga veelgi kaugemale j6uda. Täna on Juliani kodulinnas Kirmes (tivoli) jälle ja kuidas saame siis meie ka puududa. See tundub olevat väikeste kohtade aastasündmus, hehe. Mina käin ainult shokolaadi mähitud maasikate pärast. Mmmm!
No comments:
Post a Comment