Vabandage väga, aga mulle aitab. Ma ei saa öösiti magada ka, sest 6ues on p6rgupalav. Kui juba varjus päeval +34 on, siis kuidas taeva pärast peaksin ma saama 6ppida? Ma pigem lesiksin terve päeva (mida ma ka lubamatult palju viimasel ajal teinud olen). Kuidagi väga raske on sellise ilmaga üldse produktiivne olla. Eriti kodus, katusekorter ei hiilga just oma jahedate ruumide poolest. Kui päike päev läbi katusekive kütab, nii et seal bratwurste praadida saaks, siis ei saa oodata, et öösel nende samade katusekivide all jahe oleks. Isegi kui k6ik aknad lahti on.
Ja siis tuleb kell seitse üles ärgata, sest lindudel on su magamisvajadusest suva ja päike on uuesti hakanud katusekive kütma. Ja nii see jant uuele ringile lähebki.
AGA ma otsustasin eile, et ma ei tohi viriseda. Tolgonai ütles, et neil on +47 kraadi Kirgiisistanis.
Kirmes on jälle linnas. Ma kohe hakkasin unistama, et mismoodi k6ik oli sada aastat tagasi, kui tsirkus linna tuli ja oma telgid püsti pani...
Sest siinne karussellipargi "linnak", mis justkui üleöö kerkib, on ka päris vaatamisväärne. 6ues üle +30 kraadi, külmkapid karavanide ees, pesumasin k6nnitee peal täistuurides. Siin-seal motikad ja lapsed segamini. Suured SAT-taldrikud asfaldil v6i katusel. Ja muidugi iga6htused "kes laulab k6vemini" ja "kellel kangemad kraadid sees" v6istlused, mis meieni kostuvad. Väikelinnaelu.
Kuumarabandusest hoidumise vahepeal saime eile hommikul vihma nautida. Nii 2 minutit. Aga kui Juliani onutütre juurde sünnipäevakoogile läksime, polnud vihmast ega pilvedest haisugi. Head koogid olid. :)
Juba vähem kui nädala pärast olen Eestis. PALUN lubage mulle alla 30-kraadist ilma. Ma sulan ära muidu. Üheks suureks lombiks ja üheks väikeseks.
P.S. Peale umbes kolmeaastast moosimist andsin ma alla. Nüüd seisab köögis mikrolaineahi. Mulle vannuti, et sellega saab kiiresti kakaod teha. Saab jah. Aga ma käin ikka ringiga mööda.
No comments:
Post a Comment