Saturday, July 27, 2013

Wenn die Welt runter geht, sind Blaubeeren immernoch das Wichtigste


Nagu näha, leidsime me ka mustikaid. Käisime eile l6puks veidi kaugemal tuuseldamas. Kuigi eks ta natuke hilja ole juba nende jaoks.
AGA parem hilja kui mitte kunagi, onju. Koos mustikatega tassisime koju üle 20 puugi. Pigem lausa üle 30. Puugiotsimise meistriv6istlused v6iks nüüd küll kinni panna. Isegi täna hommikul leidsin ühe.
Kas ma mäletan valesti, v6i pole puugid Eestis eriti suur probleem olnud? Ma olen oma elus tosinatest metsadest läbi käinud ja tuuseldanud, nii palju puuke kui ma eile leidsin, pole ma elusees varem näinud. Ja see on sellel aastal juba kolmas kord mul puuke pintsettidega taga ajada. Sürr.
Värsked musikad said hommikul viimaste vaarikate ja punaste s6stardega hommikusöögikausse kaunistada. Nüüd ma m6tlen, et teeks mustikamuffineid. V6i kooki. Koos maasikamoosiga.
Aga 6ues otsustas maailm hukka minna ja nii igaks kümneks juhuks väldin ma stepsleid ja k6ike, mis nendega ühendatud on.

Täna 6htul on Juliani kodulinnas Kirmes - maasikad shokolaadis, mmm.
Kui maailm veel selleks ajaks oma kohale püsima jäänud on, lähen ja lunastan endale m6ned. Ja siis v6ib-olla m6ned veel.

No comments:

Post a Comment