Kaks nädalat ja kaks päeva abielus!
Ma arvan, et täielikult j6uab see kohale siis, kui mul uued dokumendid käes on ja ma päriselt ka kaardiga makstes uue nime tshekile kirjutama pean. Mingeid Säde päevahoiu asju ajades sain juba kätt harjutada, aga no ma pean ikka välja m6tlema kuidas ühte ilusat K tähte teha vist. J on juba loomupoolest palju ilusam ja graatsilisem täht. Onju. V6i on ikka?

Ma siin vahepeal sain elu suurima üllatuse osaliseks, mida ma miskipärast (olgugi, et see alati ju v6imalik oli) mitte kunagi oodanud polnud. Aga sellest kirjutan ma palju hiljem vist.

Ja siis. Kolmapäeva hommikul on start. Ja finish on nädala pärast. Marion ja Julian otsustasid reisile minna. Ilma lapseta. Kuidas ma selle nädala ilma Sädeta üle elan, pole 6rna aimugi. Arvatavasti puhken iga väikest last nähes nutma ja vaene Jull peab mind kätel kandma, sest ma ise olen kurbusest n6rkemas. Ent kuna veel on meil v6imalus jälle ainult kahekesi midagi uut avastada. Seega now or never. V6i vähemalt "now or not in the next 3 years".
Kuhu me läheme? Vat ei ütle. Ei ole midagi eksootilist, sest eelarve seda ei luba. Ent lähme uusi kohti avastama, nagu meile kohane. Muuseumituurid ja ühistransport. Nagu vanadel headel aegadel.

Seega jällenägemiseni augustis! :)