Kuidagi irooniline, et mu ainus vaba päev on see päev, mil ma p6iep6letikuga kodus veedan. Ja ma ei tahaks eriti tunnistada, et see ainult minu süü on. Olgu, ma käin v6ib-olla liiga tihti lühikeste seelikutega, aga mul on jalad samas alati soojas. "Külm" pole mul viimasel ajal eriti olnud. Mina süüdistaks siinkohal (k6ige lihtsam on alati kellegi teise kaela veeretada) seda kohutavat jäist tuult, mis siin aastaläbi puhub. Ent olgu, süüdistamine mind terveks ei tee, nii joon ma siin k6ikv6imalikke taimeteid ja j6hvikamahla (mida on väga raske poodidest leida miskipärast) ja oma ettekande jaoks info uurimise vahepeal kuumutan end igasuguste vahenditega. Homme pean jälle nimelt "presentatsiooni" tegema, jeeeee. (See oli teeseldud vaimustus)
6petajate streigile elan südamest kaasa, kuigi kiireid tulemusi ei maksa m6istlikel inimestel küll oodata. Siiski olen ma uhke, et l6puks nad julguse kokku v6tsid ja punased pastakad käest panid. Isegi kui see on ainult kaheks-kolmeks päevaks. Keegi peab ju lapsi ka 6petama :) Kuigi ehk polnud see lihtsalt julgus, rohkem nagu tüdimus ja tasapisi kogunenud maru.
T6lgin siin Julianile tihti artikleid 6petajate teema kohta Eestis, ka selle Markus Hildebrandti omi (temaga v6ttis Julian ka isiklikult kontakti), ja üritan talle vaikselt seda pilti selgemaks teha. Kui ta t6esti tahab minu kodumaal lapsi 6petama hakata, siis peaks ta ju end valmis seadma. See saab olema kindlasti raske, kui raske, seda me veel ei tea. Üks on kindel - raskem kui siin. 6petajad ja ametnikud on siin k6ige paremini toetatud ametid.
Julian teeb oma praktikat ja ma näen, kuidas ta seda naudib. 6pilastele tunde ette valmistada ja ülesandeid välja m6elda - sündinud 6petaja. Mina seda ei suudaks, klassi ees seista ja hullult demagoogiline olla ja distsipliini n6uda. Ma 6petan ka hea meelega, aga läbi käte. Küsige kas v6i Sina v6i Nico käest - neid tüütan ma peaaegu iga nädal uute projektidega.
Okei, ma kirjutaks hea meelega edasi, aga Julian tuli koju ja tahab omauurimustööd edasi kirjutada. Koolivaheaega tal ei ole siiani korralikult olnudki. Nüüd uurib saksa koolisüsteemi Tshehhoslovakkias. Läheksin oma arvutisse, aga see pirtsutab ja vajab uut windowsit, mida ma talle hetkel kuidagi pakkuda ei saa. Oh jah.
Pai! Ma tulen tagasi!
P.S. Mul on käsil üks superhuvitav projekt kohalike mitte-sakslastega - fotonäitus!
No comments:
Post a Comment