Nädalavahetusel mööbeldasime. Ja nii, et ikka sai mööbeldatud. Valmis ei saanud, aga küll me varsti ära l6petame. Kiisu, vaeseke, oli alguses veidi segaduses, et kus tema siis nüüd magama peab. Ta on üleüldse viimasel ajal väga valjuhäälselt kurtma hakanud. Tahab rohkem tähelepanu ja järjest enam koridori peale jooksma. Julian lasi tal täna 2 tundi keldris tuuseldada. Aga noor kass, eks ta ikka tahab uut ja p6nevat. K6ige etem oleks muidugi üks s6ber talle muretseda. Noh, kunagi saame selle ka.
Eile käisime külas. Helene oli Alfile külla hääletanud ja no kuidas saame siis meie ka puududa. Poolteist tundi autoga sinna pole ju palju, arvestades siinseid vahemaid. Ja nii hea oli jälle neid näha. Alfi oleme sel aastal küll juba näinud kaks korda, Helenet pole aga vist kaks aastat lausa näha olnud. Seilab seitset merd :) Ja nii oli hea, sest neid nähes on tunne, justkui oleks alles eile Moldovast tagasi tulnud, olgugi, et sinna minekust juba 4 aastat on. Uskumatu, kui kiiresti aeg läheb.
Duisburgi peal sai ringi käidud, Alf näitas seda Love Parade'i 6nnetuskohta, seal on ehitusplats praegu.
6htul tagasi s6ites sattusime A3 kiirtee peal ummikusse, ja no ikka PÄRIS ummikusse. Olime j6udnud ainult ca 20 minutit s6ita, kui järsku kogu liiklus seisma jäi. Ja A3 on suur kiirtee. Alguses muidugi ei teadnud, mis toimub, raadiost ootasime uudiseid ja StauInfo netilehekülg ka midagi ei näidanud. Pärast umbes poolt tundi selgus siis raadio ja neti vahendusel t6de - mitme autoga 6nnetus, üks autodest p6leb. Kella poole kümnesed uudised ütlesid, et läheb kuni üheteistkümneni, oi kuidas ma oigasin. Kuidagi ringiga mööda me ka s6ita ei saanud, sest olime "ummiku" üpriski eesotsas. Rahvas jalutas ringi, vihma sadas, kogu liiklus ühes suunas seisis, kolmerealisel kiirteel. Kiirabi, tulet6rje, äravedamisautod ja politsei, k6ik platsis. Nagu action-filmis, ma ütlen. 6nneks saime aga juba veerand üksteist liikuma, just enne kui ma peaaegu nutma oleksin hakanud, sest mul oli lihtsalt ülimalt ebamugav ja valus seal autos edasi istuda/lamada. :D
Seega istusime AINULT ühe tunni ja umbes 45 minutit seal kinni. Vetsu ka ju minna ei saanud kuskile :) Järgmisel parkimisplatsil polnud ma 6nneks ainuke, kes pimedas vetsupotti taga otsis. Miks? Sest millegipärast polnud seal valgust. Ajuvaba.
Täna varahommikul käisin arstil, kes oli jutukam kui tavaliselt. Ta alati muigab ja naerab, kui ma midagi ütlen. Järelikult olen ma kas a) naljakas v6i b) naeruväärne. Ma loodan, et pigem see esimene variant.
Ja siis. Millesse ma end segasin. Mingi emmede-grupp. Täna sain siis nendega kokku. Neil k6igil jaanuar kuni märts tähtajad. Ja oi kui tüüpilised sakslased nad on :D Ainus mitte-tüüpiline nende juures on see, et nad NOORED on. Täna oli meid viis ja ma olin k6ige vanem, see üllatas. Ja ehmatas ka veidi. Pluss muidugi see, et ise pole nad veel neli kuud rasedadki ja juba värvivad lastetubasid ja on k6ik riided valmis ostnud. Ahhhaa. Ma olen ikka täiega maas neist :D
Ah, ma väsisin ära. Seega jään vait. Head ööd!
No comments:
Post a Comment