Jessjessjess!
L6puks ometi saime 100% kinnituse oma tähtsa päeva peopidamise kohast. Nii suured sekeldused sellega, aga k6ik on hetkel parimas korras. Saan järgmise asja nimekirjas ette v6tta l6puks: kaunistused. APPI.
Ja fotograafi leidmine sai tänasega ka linnukese kirja. Me tahtsime ju küll piisavalt vara kogu organiseerimisega alustada, aga see k6ik muudkui venib ja venib ja venib. Ma olen sada protsenti kindel, et enne juulit j6uan ma veel kuskil viiskümmend korda nii uskumatult närvi minna ja paanikaataki saada, ent see k6ik on seda väärt. Kord elus, ainult kord elus...





Ja mu overlock läks katki. Mingi julla murdus lihtsalt ära. Nüüd pean kuskile kirjutama v6i helistama ja küsima, et kas tulevad ja v6tavad ise masina kaasa. Kuhu ma selle veel tassima peaksin? Postkontorisse? Jeerum. Ning ortopeedi juurde pean ka minema, fui. Proovin aga lihtsamat teed minna ja oma perearstikeskusesse end näole anda ja Dr. Lindenbaumi n6uda. Mu treener väitis, et too on spordiarst ja kui ma Cathy poolt teda tervitan, siis saan p6lve terveks. V6lus6nad. Noh, hoidke pöialt.

P.S. Kas ma olen öelnud kui jube väike linn see on siin? Ja kas ma olen maininud kui paganama hea see vahel on? Tutvused! Ahhhh!

Naljakas seik - detsembris käisime ühes poes Julianile ta ema pulmaminekuks jakki ostmas. See oli ka ainus kord mil me seal poes käisime. Säde jooksis ringi, sai piparkooki ka veel. Jaanuaris vist jalutasime sealt mööda (teeme seda tihti tegelt, see siin "kesklinnas") ja Säde jooksis poodi sisse. Sai jälle küpsist. Tädi mäletas meid. Eile sama lugu. Säde jooksis poe poole, tahtis sisse minna, aga tädi tuli juba ise välja ja ütles, et täna tal küpsist pole, aga tulgu Säde munadepühal tagasi.
Suures linnas ei mäletaks keegi mingeid ostjaid, kes ainult korra käinud on. Siin teab isegi pagariäri tädi, mida me süüa-juua tahame. "Teie tavaline - latte ja rosinasai?"
Meisterdamistarvete poe tädi ka on oma, olen seal täpselt kolm korda käinud ainult. Sürr minu jaoks, born and raised Tallinnas, mingil määral suurlinnas.
Ent ma pean nentima, Julian on mingisugune hurmur vahel. Tal piisab ainult naeratamisest ja k6ik on s6bralikud ning räägivad sulle kogu oma eluloo ära, annavad tasuta saiakesi lapsele ja mida k6ike veel. Tuleb kasuks. :)