Nimelt kasvatan ma see aasta jälle tomateid, juhuu! Punased kirsstomatid on natuke kahtlased sel aastal, aga ma kasutasin vanu seemneid ka. Ehk sellepärast. Igastahes viskasid nad kohesel taevapoole ilma õite ning viljadeta. Nüüd muidugi on mõned tekkinud, aga eelmise aastaga võrrelda väga ei saa. Kollased mini-mini tomatid (lubati viinamarja suuruseid, tegelikkuses jäävad natuke väiksemaks isegi) õitsevad nagu poleks homset. Ja täna sõime (pigem pistsime hambaauku) esimese.
Kurgid surid mul ära, ei mäleta kas jõudsin sellest rääkida. Igastahes ühe orvukese me saime, maitses päris hästi. Aga külm võttis ära kahjuks. Ei osanud arvata, et nii tundlikud taimed on - nüüd siis tean.
Salatid kasvasid mühinal kuid siis tekkis neile mingi lehepuurijatest koosnev koloonia külje alla. Ragistasin nendega, nüüd vaatame, mis edasi saab. Pidin kahjuks suure osa salatilehtedest eemaldama, aga ehk õnnestus taimed päästa. Elame näeme :)
Ahjaa, ja siis! Mu maasikad! Me olime nii elevil oma esimeste päris enda maasikate pärast. AGA SIIS. Keegi jõudis meist ette. Potid olid üpriski maaligi asetatud, salatid olid üldse alguses maa peal oma pottides. Siis aga avastasin, et üks maasikas, mis end kenasti punaseks päevitanud oli, oli kadunud. Järgmine päev oli veel üks kadunud. Ja salatid otstest näritud. Noh, üksi naaber vast salatit närimas ei käi.. järelikult peavad jänkud süüdi olema. Potid panin kõrgemale ja siiani ei ole keegi enam maasikaid varastama tulnud.
Ja jalapeno elab ka, peaks ütlema - lausa õitseb. Oma kümnete õitega. Ja kaunad valmivad. Kes teab mis neist saab, vürtsikaid asju ma ei armasta, jääb kõik Juliani proovida :)
Paprikad virelevad mul siin, said ka toona koos kurkidega külma. Vaevalt, et neist nüüd enam asja saab, hilja juba kah.
Aga nii ma siis aiatan, oma pottides. Ja kui mitte midagi muud teha ei viitsi, käin põllu peal maasikaid korjamas. Et siis moosi keeta. Neli purgitäit maasikamoosi juures, njämm! (kuigi eelmisest aastast on veel üks avamata!)
No comments:
Post a Comment