Ma ei suutnud seda enne tänast uskuda. Aga Julian väidab mulle juba vähemalt aasta otsa, et meie läheduses on mingitel "naabritel" paabulind. Nimelt kuuleme me 6htuti üpriski selget huikamist, mis m6nikord mjäugumist meenutab. Loomaaias käies on ta mulle pidevalt seletanud, et "näe, nad ju k6lavad samamoodi!". Noh, mina kui tavaline eestlane olen siiani paabulinde eksootilisteks loomadeks pidanud. Neid kodulinnuna hoida oleks nagu sebra tagaaias v6i krokodill basseinis.
Eile kuulsime kahte korraga h6ikamas. Asi muutus järsku ka mulle t6siseks - kas on t6esti v6imalik, et meie rajoonis, ühe suhteliselt väikese linna täiesti m6ttetus linnaosas on kellelgi eksootiliselt ilusad algselt Indiast pärinevad linnud?
Käisime just jalutamas. V6tsime missiooniks paabulinde otsida. Iseenesest k6lab see ju absurdselt.
Aga me leidsime, mis otsisime. Ühe vähemalt. Ma naeran siiani.
On jah peaaegu naabritel paabulind! Ja kus on üks, on kindlasti ka teine. Neil on suuuuuur maa-ala (kogu talu tegelt, hobustega ja puha). Ja mööda jalutades nägime alguses kassi, siis väikest koera ja siis ühte niisama tshillivat paabulindu. Maja ees. Väravad lahti, plats lage (kui koera ja kassi mitte arvestada). Ma lihtsalt j6llitasin ja naersin tükk aega. Keegi piilus tallist, aga juusiis ei tundnud me eriti ohtlikud olevat, sest meil lasti rahus edasi j6llitada.
Paabulind pööras meile selja ja astus oma uhkel sammul maja taha, saba nagu kuninglik mantel taga lohisemas.
Jah, see on normaalne, et sakslastel on koduaias kodustatud paabulinnud.
Nad pidavat väga kodutruud olema.
Julian naerab siiani, et mulle see uskumatu tundub.
Impossible is nothing. Nüüd on mul veelgi tungivam soov endale kaelkirjak muretseda. Kui nendel on paabulind, siis mul kaelkirjak.
No comments:
Post a Comment