Tuesday, June 2, 2015

The dress

Minu kleidisaaga on j6udnud l6pule.
Kuigi selliseid asju tahan ma kuni l6puni saladuses hoida, v6in natuke rääkida küll.
Nimelt avastasin ma, et pruudisalongides on kleidid kallid ja koledad. Ja kui mitte just koledad, siis no sellised, mida ma just selleks üheks ja ainsaks kleidiks ei taha. Ning kuna mul polnud tahtmist (ega ka suurt v6imalust) omale üle 1000 eurost kleiti osta/teha lasta, otsustasin ma interneti kasuks.

Eks ma neid kleite ja internetilehekülgi ole juba vaadanud aastaid ning ettekujutus oma pulmakleidist oli mul ammu olemas. Kleit pidi olema pitsiga kaetud, A-l6ige, 6lad kaetud. Nii.
Kui l6puks siis valimiseks läks, välistasin ma k6ikv6imalikud, ka saksakeelsed, internetipoed, mis spetsiaalselt pulmakleitidele spetsialiseerunud. Enamik neist olid vigases saksa keeles (esimene vihje) ning kui lehel pika tuuslamise tulemusel selgus, et kleidid tuuakse Hiinast, kasvas kahtlus veelgi. Guugeldamine aitab? Jah, m6nikord t6esti. Sest tänu taevale (minu puhul, muidugi), on piisavalt 6nnetuid, kes sellistelt lehtedelt tellinud on - saab ju kleidi juba 200 euroga!

Siis pöördusin ma aga oma ammuarmastatud Etsy poole. Olen sealt aeg-ajalt ikka käsitöötarbeid tellinud ja tean, et seal pakuvad 6mblejad ja käsitöölised oma kaupa müügiks. Tuuseldasin siis nende "poodides" kuni leidsingi kaks ideaalset kleiti. 6mmeldakse just sinu m66tude järgi ja nii kuidas sa tahad, v6id ise oma lemmiku kleidi pildi neile ka saata, 6mblevad ka. Hind täiesti m6istlik (mitte liiga odav, mitte liiga kallis). Ainus konks - 6mblejanna on Hiinas. Lugesin siis retsensioone, mida tal ikka oli. K6ik positiivsed. Nii ma siis v6tsingi riski ja kirjutasin talle. Kleidi valimine nende kahe variandi vahel oli raske. Istusin siin 6htul Julianiga ja nutsin (täiesti ogar peast, noh), sest ma ei teadnud kumba valida. Kokkuv6ttes valisin südame järgi ning hetkel ei kahetse. On veidi mu esialgsest plaanist erinev, ent siiski pitsiga, 6lad kaetud, a-l6ikega.
Nii, nädalad möödusid, kleit valmis. Olin pidevalt 6mblejannaga kontaktis, ta ise 8. kuud rase, hulluke. Ütles, et hetkel l6puballi hooaeg, tellitakse palju kleite. Sai kenasti kleidi posti pandud ning ma jäin ootama. Kuni poolteist nädalat tagasi mulle tollist SMS saadeti, kus ostukviitungit n6uti. Ma pidin t6estama palju kleidi ees maksin. Kleit oli Leipzigis. Olgu, saatsin neile siis e-maili (seda nad palusid) ning jäin ootama. Nädal aega ei midagi. Kuni siis l6puks eelmise nädala l6pus mul kollane lipik postkastis oli, et DHL käis, mind aga polnud ning leppigu ma nüüd päev kokku, millal ma paki ära toon. Okei, kurioosum - ma olin tollel päeval kuni kella viieni kodus ja DHLi küll ei käinud. Mis seal ikka. Pika uurimise käigus selgus, et kleit on DHLi kuskil baasis m6ned linnad edasi. V6tku ma aga 150 eurot kaasa ja tulgu korjaku oma pakk ära. Juliani kodus ju pole ja mina autot juhtida ei oska (paar korda elus tuleb hetk, mil ma seda t6esti kahetsen), seega uurisin eile ma marsruute. Bussiga k6rvallinna, sealt rongiga edasi. Konks aga selles, et rongijaam on linna ühes otsas, DHLi laod teises. K6ndides kuluks kolmveerand tundi. Bussiga peaksin paar korda ümber istuma ja siis telefoni navigatsiooni äppi kasutama. M6tlesin aga, et kuna majaperenaine ise mulle välja pakkus, et s6idutab mind poodi kui vaja palju süüa osta, ehk küsin temalt. M6eldud-tehtud. Nii panin ma tänaseks DHLis end kirja (netis mingi kummaline protseduur) ning s6itsimegi seiklema. Kumbki ei teadnud kuhu minna, aga internet ja GPS on m6nikord küll kasulikud. Kohale me j6udsime, kleidi ma kätte sain. Olgugi, et 150 euro asemel 162 maksma pidin.
Puh.

Käed värisevad. Ma olen sellesse kleiti armunud, elusees pole midagi nii ilusat  näinud, ausalt. Olgu, Säde sünd oli vist teine selline moment, mil ma end nii tundsin. Imelik öelda, aga kleiti riidepuule riputades oli sama tunne kui siis, kui mul looteveed tulid (mis mul üpriski üllatuslikult juhtus ning JAH on jah kole ja inetu ja väkk, aga kui korra ära sünnitanud oled, on k6ik see väkk tegelt nii ilus ja imeline, ohh) - selline tunne, et sa tead küll mis nüüd tuleb ja juhtuma hakkab, aga see k6ik on nii uskumatu. See pole mitte hirm, vaid selline ootusärevus. Samasugune vastuolu nagu 6nne puhul nutmine.


No comments:

Post a Comment